Meie jõulud

Nüüdseks kui jõuluaeg on läbi teen sellest ka väikse kokkuvõtte.
Kuni 24. detsembrini käisid Emma Johannal eeskujulikud päkapikud sussi sisse tavaari toomas. Nad tõid puuvilju (värskeid ja kuivatatuid) ja juurvilju, küpsiseid, piparkooke, pähkleid ja parankasid, muna mänguasju ja kord ka päris keedumuna.. :D Veel tõid nad sony ericsoni mängutelefoni ja uue luti.
Sel ajal kui meie jõululaupäeva õhtusööki sõime tõid päkapikud meie pisikese kuusekese alla kingitusi. Emma Johanna sai Jõuluvanalt ksülofoni ja lego duplod, emme piletilevi kinkekaardi, et kultuurielamusi saada ning issi nahkse püksirihma ja teatri piletid. Jõululaual olid meil emme hoole all olnud verirostid peekoniga ja ahjukartulid, hapukapsas (Mustamäe vanaemalt-vanaisalt) ning issi tehtud kartulisalat. Emmal kahjuks eriti isu ei olnud ning peale sonkimist otsustas ta lõpuks ühe banaani ära süüa ning sellega igasugustele söömistele kriipsu selleks päevaks peale tõmmata.
Eile käisime Mustamäe vanaemal ja vanaisal külas, kuhu Jõuluvana oli ka mõned kingipakid ka meile jätnud. Emmale oli pakike Lissie nimelise nuku ja käruga ning lastelaulude CD plaadid. Emme ja issi said mõlemad endale pehmed ja suured bambusrätikud. Sõime sealgi kõhud täis ja Emmal oli lõbu laialt! Sai Pepega mängida ja käruga mööda elamist ringi sõita. Emma hoolitses väga Pepe eest, varustas teda piparkookidega ja viskas talle lihatükke maha. Kui ütlesin Emmale, et ta on tubli, et Pepele piparkooki andis, siis tegi ta endale otsustavalt pai-pai :D Lisaks pesi Emma Johanna kõik Pepe kondid ära (pani need pesumasinasse, lükkas ukse kinni ning varsti tuli ja võttis välja) ja tahtis kangesti neid siis talle anda (muudkui ulatas hoolikalt ning ütles "aitäh", aga Pepe ei tahtnud ta käest konti kuidagi võtta). Emmal oli nii palju tegemist, et ta väsis päris ruttu ära. Tegime kiiresti mõne pildi vanaema-vanaisa ja Pepega ning silkasime siis kodupoole, et ruttu veel enne magama minekut vanni teha.
Enne jõule käisime kõik koos Raekoja platsis jõuluturul, kus käisime ka Jõuluvana vaatamas. Jõuluvana andis Emmale kommi, tegime mõne pildi ning jätsime selleks korraks head aega. Emma sai ka esimest korda enda (rääbaka) beebikelguga ise mäest alla lasta. Saatsin nad issiga koos kelgutama maja taha, et saaksin ise eksamiks õppida. (See oli ka viimane lumi mida sel kuul nägime.. Enne seda oli vaid paaril päeval lund näha, niiet detsember on olnud meil üsna must.. Võiks öelda, et isegi roheline. Muru on jumalast roheline ja selles osas pole märkigi, et meil siin talv oleks. Ilmadki on suhteliselt soojad.) Kahjuks jäi Emma mõni päev peale meie toredaid seiklusi haigeks. Sama juhtus ka vanaisaga, kes pidi veel nädalake enne jõule Emmat hoidma kuid kuna mõnemad olid haiged, siis kupatasin hoopis Aigori töölt koju kuniks mina enda viimast eksamit kirjutasin. Kuna ka mina jäin peale Emmat tõbiseks ja meil on ees tähtis reis, siis otsustasime enne jõule Hiiumaale mineku ära jätta, et ühtegi pisikut rohkem külge ei korjaks ja saaksime rahulikult terveks saada. Praeguseks tunneme end kõik jälle hästi. Emma on terve, minul veel väiksesed jääknähud, mida hommikuti tunnen.

Ja nüüd kõik see pildis ehk meie jõulugalerii:

Emma lasi garaaži katuse pealt alla

Mõmmik. Ei paista oma valge kombega lume seest väljagi :)

Päevinäinud kelgul, mille muidu ühelt lahkelt inimeselt saime. Takkajärgi olen
nii rahul, et me beebikelku ei ostnud, sest eelmine aasta oli Emma selleks veel liiga
väike ja tänavu on näha, et järgmine aasta jääb see beebikas juba väikseks..
Lundki on jube vähe olnud, niiet kahju oleks uuel kallil kelgul üks aasta lasta
seina ääres või keldris seista.

Emma ja issi jõuluturul

Meie tuledes

Meie jõulupuuga

Babe

Ja meie ühe väiksema kuusepuuga, mis Jõuluvana maja ees nii uhkelt seisis

Emme ja jõuluvanaga

Issi ja jõuluvanaga

On ju ilus :) Veel viimane klõps sellest võlumaast ja läksime tagasi koju sooja

Tegime Emmaga koos piparkooke

Emma Johanna mekkis piparkoogitainast ja emme
juhendamisel rullis ka natuke ja vajutas paar vormi valmis

Oioioi, mis jõuluvana mulle tõi? :) Esiplaanil on meie väike kuuseke

Pakime kingitusi lahti

Lõpuks mängis hoopis issi legodega ja Emma uudistas niisama

Vanaisa, vanaema ja Pepega :)

Ainus pilt kus kõik otse kaamerasse vaatavad (erandiks on siiski Pepe)

Lissie't sõidutamas

Näe, tita!

Asjakarp aktsioonis

Disko

Mõmmile mäm-mämm

Muside comeback

Nii kui ma jõudsin kirjutada, et musisid me enam ei saa, siis otsustas neiu Emma Johanna suhtumist muuta ning musitas emmet-issit õhtul palavalt :)

Seoses muude teemadega. Ootame lund (ilmad on küll krõbedaks läinud, aga valget vaipa pole ikka), päkapikud toovad sussi sisse tavaari (täna oli seal õun, eile uus muna mänguasi) ja oleme pettunud, et Emma saab nii vähe väljas käia viimasel ajal. Probleem selles, et unegraafik on muutunud. Neiu tahab hiljem magama jääda, mis tähendab seda, et ta ärkab siis kui mina olen juba kooli läinud või kohe lähen ja kuna ta tahab siis süüa, siis ei jõua ma teda riidesse pakkida enne kui kooli lähen, et neid vanaisaga välja saata. Mu isa aga ise ei taha teda riietada selleks, et nad välja saaksid minna ja niisiis nad istuvadki kõik need päevad toas ja ootavad mind..

Homme plaanime neiuga koos ülikooli minna. Pean seoses ühe aine lõputööga tunnivälisel ajal ainekaaslastega miitingu pidama ja kuna ma ei taha isalt vaba päeva ära võtta (reede tuleb see nädal pikk), siis mõtlesin, et võtan neiu kaasa ja ta saab ikka terve päev emmekas olla. Küllap saab hakkama. Äkki läheb hästi ja saame pärast õhtul issiga koos terve perega veel kalev spasse sulberdama ka minna :)

Jõuluaeg alaku! :) ja meie väike raport

Täna, 1. detsembril ja ühtlasi ka 1. advendil käisid Emma Johannal esimest korda päkapikud. Päkapikkused jõuluvana abilised tõid Emmale roosa sussi sisse mandariini. Käisime hommikul  koos akna peal sussi vaatamas ja neiu tahtis väga ise sussi seest saaki välja võtta. Lasingi tal seda teha, kuid nii kui ta oma mandariini pihku sai pistis selle kohe suhu ja hammustas koorest tüki :D (Vedas, et usinad päkapikud mandariini hoolikalt ära olid pesnud.) Koorisin siis kiirelt selle ära ja neiu sõi kõik ühe raksuga ära - terve mandariini!

Tütarlaps on üleüldse viimasel ajal päris asjalikuks muutunud, kuid on väga kärsitu ja jonngi käib igapäevaselt külas. Viimase aja lemmik sõna on "mõmmi" :) Kõik pehmed loomad on meil mõmmid. Ta ei taha seda kuulda, et on veel hiired ja koer ja tiiger. Ühed mõmmid kõik :P
Lemmik tegevus on "Two and a half men"i tunnusmuusikaga kaasa laulmine ja selle järgi tantsimine. Nii kui seda kuuleb on "emme, emme, em-em" ja jalg tatsub ning keerutab end ringi. Vahva :)

Emma on muutunud väga hoolitevaks oma mänguasjade suhtes. Samas pole ka välistatud tough love. Just eelmine nädal püüdsin linti saada seda kuidas Emma enda mõmmisid toidab (ise seletab "mämm-mämm").. Peale joogi ja "söögi" andmist mõmmile haarati karu kaissu, tehti kalli-kalli ning seejärel virutati sellele samale karumõmmile piki päid. Ei tea, millega ta selle ära teenis..

 Mis meil veel uut siis ka on? Emma Johanna oskab kenasti ise kujundeid aukudesse panna, aga kui ta neid kohe ilusti auku ei saa, siis läheb närvi ära (no kuidas ei lähe, on ju õige klots??").  Räägib meile sõnu mida ta oskab: mõmmi, emme, issi, pap ( ehk kapp), pamp (ehk lamp), allo (ehk halloo), mämm (sööme :)), aitäh (viimasel ajal on popp venitatud aitäh ehk aai-täääh), see (muudkui näitab näpuga ja seletab "see, see"), kaka, pissi (ka sipp samas tähenduses) käkk ja väkk ning ta-daa (kui keegi ära läheb või hakkab minema, siis Emma lehvitab ja ütleb ta-daa :)).
Emme-issi enam Emmalt musi ei saa. See aeg on omadega läbi, nüüd ainult naeratab kelmikalt ja sipleb kui talt musi lunin.

Pole ammu pilte näidanud. Neiu juba päris suur ju.
Mõned siis oktoobrist-novembrist:

Ühel oktoobri kuu hommikul kui Emma voodist välja
tõstsin, käis ta köögis emme käekotis sorimas ja leidis
sealt ühe saiakese. Tagasi tuli muidugi juba saiakest
süües, oli väga rahul olukorraga :D

Esimene kord klotsidega mängimas, ehitasime torne

Wihii :) Girls just wanna have fu-un

Rõõmsameelne mürakaru

Tõsisematel lainetel ehk issiga koos tööd tegemas

Maja ees rõõmsalt mängimas.

Me kiigele, me kiigele võib tulla veel üks laps :)

Hiiumaal

Maa õhk teeb meele rõõmsaks :)

Isadepäevast

Seoses mu tiheda graafikuga on see beebipäeviku pidamine kuidagi soiku jäänud.

Pühapäev oli aga päev, millest võiks kindlasti midagi kirja panna ja ehk mõne pildigi lisada. Kahetsusega pean vaid teatama, et sel tähtsal päeval jäi minu jaoks soiku mu enda isa, kes on tegelikult väga tubli vanaisa ja mulle igapäevaselt pidevalt abiks. Põhifookuse said enda peale Aigor ja minu vanaisa. Kuna mu ema on hetkel reisul, siis mõtlesin, et ühendame kasuliku meeldivaga ja läheme isadepäeval Emma Johanna vanavanaisale kogu perega koos külla. Mõeldud-tehtud. Enne seda käisime aga Järve keskuses, kus oli "Kabuum". Teoreetiliselt tähendab see seda, et seal on nö hullud päevad, kõik poed teevad sooduspakkumisi ja rahvast on kenasti liikumas. Läksime sinna kindla eesmärgiga vaadata kott-toole, sest see on nii minu kui Aigori ühine unistus olnud juba mõnda aega. Istusime ja näppisime neid toole seal, kratsisime kukalt ja ajasime Emmat taga ning lõpuks tellisime endale oranži mustade triipudega kott-tooli :) Tundus selline rõõmus ja tore. Tahtsime küll algselt laimi värvi, aga sealne "laim"oli kole tuhmi ja vana moega. Lippasime ka kiiruga läbi mänguasjapoest, et Emmale üks osa jõulukingist soodukaga saada (ja woho, nüüd on mu rahakoti vahel veel üks kliendikaart juures.. JUKU oma.. No kes seda teab, millal vaja läheb, kui juba laps majas) ning kiiruga toidupoodi. Sõit Lasnamäele oli päris meeldiv ja sujuv tänu sellele uuele uhkele Järvevana teele. Ukse peal võttis meid vastu jõuluvanaliku valge habemega vanasa. Emma Johanna võõrastas ja nuttis alguses koledasti, sest mingi hirmus vana onu oli järsku meiega samas kohas ja üldse oli see üks imelik koht. Pole ka ime, Emma on vaid korra teda varem näinud ja seal käinud. Lõpuks siiski rahunes ja saime rahulikult salatit ja torti süüa. Tegime ka mõne pildi vanavanaisaga, kuigi ka see oli raskendatud tegevus.. Emma Johanna pidi ju emme süles vana onu kõrval istuma - see ei meeldinud talle kohe üldse. Õnneks oli issi nõus lolli mängima ja päästis sellega päeva! :) Aeg lendas ja pidimegi tagasi kodupoole sättima, teel jäi Emma autos magama ja juba Õismäele jõudes hakkas kõige tipuks ka vihma sadama. Toimetasime oma pühapäevaõhtuseid tegemisi koos Jonnuga ja lõpuks kui olin ta magama saatnud ja maha istunud tõmbasin hinge ja küsisin Aigorilt murelikult, et kas praegu on liiga hilja mu isale sõnumit saata? Saatsin talle siis piinlikusega enda ja Emma Johanna poolt tervitused. Loodame, et ta ei tunne end väga kõrvalejäetuna.. Esmaspäeva hommikul kui ta Emma Johannat hoidma tuli, sai ta ka toreda kaardi, mille Emmaga koos talle meisterdasime ja veel viimase tüki küpsisetorti, mille isadepäeva puhul valmis vorpisin. Aigor sai aga isadepäeva hommikul kohvi oma uuest "SUPER ISSI" kirjaga tassist :)

Emma Johanna emme ja vanavanaisaga isadepäeval 2013

Meie Super Issi tass :)

Kaart Tallinna vanaisale. Emma Johanna osaluseks on
mesilase keha ehk jalajälg. Mina joonistasin jäljest mesilase :)

Pühendusega Johannile

Nädalavahetusel raputas meid kõiki uudis, mille Kirsi meie foorumisse kirjutas. Johann lahkus meie seast - läks taevasse ingliks täpselt 1 aasta ja 2 kuu vanuselt. Sellest on nüüd möödunud täpselt nädal..
Olin meeletult kurb ja olen siiani kui see meelde tuleb. Sees võttis õõnsaks. Olime nendega ikka paar korda trehvanud, juttu puhunud ning lastel mängida lasknud. Johann oli väga rõõmsameelne ja vahva poiss, kes armastas tantsida ning Kirsi väga kena ja armas inimene ja armastav noor ema. Jään alatiseks Johanni meenutama ning olen südames Kirsi ja tema perega!

Pilte, palju toredaid pilte :)

Aigor jagas mulle ka pilte sellest kuidas nad kaksi Hiiumaal käisid. Näitan ka mõned ette siis:

Väike poosetaja (:

Õunamahla tegemas

Sai koos vanaisaga ka pildile :)

Emma sai endale uue ämbri :)

Teel kojuu!

Sel nädalal käisime reedel Emmaga koos teise lastega ühes mängutoas koos mängimas ja ringi müttamas. Emmed said omakeskis lobiseda ja lapsed eakaaslastega koos ringi toimetada. Näitan mõnda pilti, mille Silja tegi. Enda tehtud pildid on viletsamad ja pole ausaltöeldes nendega veel tegeleda ka viitsinud. Aga siin siis mõned Silja pildid:

Seal oli nii suur ja korralik pallimeri. Läksime kohe esimesena Silja ja Lisettega
sinna. Ronisin ise ka sisse ja saan nüüd öelda, et olen ka pallimeres käinud. Emma
aga kuigi vaimustuses polnud. Kui Lisette mõnules ja "uppus" rõõmsalt pallidesse,
siis Emma tegi hädakisa ja tahtis emme sülle saada.

Seal oli palju igasuguseid pealeistutavaid autosid, ronge, traktoreid.

Tutvuvad Kristjaniga

Tibi huvitus väga sealsest kööginurgast. Vedas kopsikuid
laiali, "tegi süüa", püüdis ise süüa ja blenderi topsikust juua :D

Oliveriga maid jagamas.

Mänguhoos ja mina nukumajas :D

Emma käis ka nukumajas ja krabas sealsest voodist
kohe paar nukku endaga kaasa

Igasuguseid toredaid ja värvilisi mänguasju oli. Muuseas - panin Emmale minu
kleidi selga. Kandsin seda ise ka kui väike tirts olin :)

Ja vähe suurematele lastele rongitee, mida Emma
Johanna rõõmsalt lammutama kukkus. Panin tükid tagasi
ja läks hästi, sest Emma otsustas teiste mänguasjade kasuks..
Aga õige pea tuli sinna laua taha Oliver, kes kohe kenasti
laua "puhtaks" tegi ehk siis kõik jupid lendasid keskpaika
põrandat :) Sellised nad siis on..

Aga eile käisime hoopis terve perega pildistamas. Rääkisin Ülle ära kuna tal oli vaba nädalavahetus, et kui ilm vähegi lubab, siis tahaks kangesti mõnda perepilti.. Meil ju neid nii vähe kus kõik kolm korraga ilusti peal oleme. Õnneks oli ilm okei ja isegi sooja oli 10-koma-midagi kraadi, niiet pakkisin Emma ilusti sisse nii, et ei peaks kombekat panema ja endale ka sooja kampsuni alla ning kannatas täitsa inimese moodi riietega olla. Vahepeal tuli isegi päike välja :) Aga pildistamise koha valik ei olnud päris kümnesse. Mõtlesin, et läheme Harku järve äärde. Praeguste ilmadega ei käi seal eriti rahvast ja saab vee ääres pilti ja seal puude juures alleel ja kiikedel jne. Aga nii kui vee äärde läksime, tekkis kole jonn, sest Emmal ei lubatud vette minna.. Ja ta ju nii väga tahtis! :D Vee-lemb on ta meil ikka küll :)

Meie "emme-issi ei luba vette minna" jonn

Järjekindel.. Ikka peab püüdma, äkki saab vähemalt varbagi vette pista. Ilmselgelt
on Emmal head mälestused suvest, kui sai mere ääres madalas vees sulberdada

Kiigume rõõmsalt

Eeskujulik perepilt :)

Emma avastas enda jaoks proovikabiini. Küll see oli tore asi :) Muudkui tätsas seal
ringi, tuli korraks välja ja läks jälle tagasi. Pidin ta süles sealt eemale viima, et saaks
edasi minna

Päike paistis silma ;)

Meie väike nunnu :)

Rõõmsameelsed

Me kol-me-kesi lä-he-me..

Tegime lendava lapse pilte ka

Wihii, küll see meeldis pliksile :)

Ja lendabki :)

Meie rõõmus laps

Piilume

Boss 8)