Reedel käisime üle pikapika aja taas Aigoriga koos väljas pidus. Emma viisime minu vanemate juurde ja panime ööunne ära ning siis läksime ise linna peale. Täitsa tore oli end vahelduseks tuulutada :)
Koju jõudsime pisut enne kella kolme. Jonna magas terve öö nagu ikka ning ei saanud arugi, et emme-issi tema juurest eemal käisid.
Laupäeval veetsime siis kuni lõunani minu vanemate juures aega. Rõõm on teatada, et Pepe hakkab lõpuks Emma Johannaga harjuma. Ta ei haugu enam ta peale ega hoia eemale, vaid isegi nuusutab uudishimulikult, et kes meil siin jälle on :) Ka Jonnale paistab koer meeldivat. Lausa nii palju meeldib, et neiu lõkerdas meil esimest korda naerda. Istusime ema ja Pepega koos köögis. Mu ema andis koerale maiustust ning nagu ikka pidi Pepe selle jaoks trikki ka tegema. Peps sitsis ning haukus-turtsus, mille peale Emma lasi oma häälega naeru valla. Kutsusin ruttu Aigori ka vaatama ning ka mu isa tuli ukse peale. Niimoodi me siis naersimegi kõik koos kambaga seal, sest Jonna kõkutav naer oli nii vahva :D Kahju lausa, et seda linti ei võtnud.
Hiljem ikka narrisime ja kutsusime koera enda juurde, öeldes, et "Pepe, tule tee nalja!"
Kogu nädalavahetus oli tänu sellele väljas käimisele natuke uimane. Kui laupäeval koju jõudsime asjatasime siin ning tegime pärastlõunal kogu perega ühe turgutava une. Pühapäevalgi olime kõik sellised lössid, Jonna magas päris pikalt kui ära uinus ning Aigor kurtis, et on väsinud. Mina pidin aga ikka oma toimetusi tegema ja kõigiga tegelema, kuigi oleksin tahtnud ka pikali visata. Õhtul jäi Emma väga vaevaliselt magama. Ma ei mäleta, millal ta viimati nii kaua õhtul üleval oli. Lõpuks jäi peale suurt vingumist, kilkamist ja jorisemist ning rohket söömist magama kella kümne aeg. Peale seda ärkas tunni pärast nuttes, lohutasin, võtsin ta sülle kus ta mul veel natuke niutsus ning siis vajus uuesti unne. Sättisime endki magama ning peagi hakas Jonna uuesti läbi une nutma. Paitasin ta pead ja rääkisin tasasel toonil, et kõik on korras ja hästi ning ta uinus taas. Huh, kartsin, et tulebki selline öö, kus iga tunni tagant on nutt, kuid õnneks magas ta kuni poole üheksani välja. Ei tea, mis teda vaevas. Loodame, et tänane õhtu tuleb parem.. Täna peab Aigor üksi ta magama panema, olen seepärast natuke mures, et kuidas nad hakkama saavad. Tavaliselt tegelen magama panemisega ju mina ning olen üsna karm selles küsimuses. Kardan, et Aigor ei pea kellaaegadest kinnin ning seetõttu võib kogu üritus luhtuda.
Eks paistab :)
Aga igatahes teinekord kui Pepe nalja teeb, siis kindlasti jäädvustan ka Jonna kihvti naeru :)
