Ja täpselt nii ongi!
Emma Johanna jõudis lasteaias käia nädal aega ning siis jäi esimese ametliku lasteaia nohuga koju. Andis mulle ka nohu-köha ja nii me siin koos nädalakese nohisesime, turtsusime-plärtsusime ja köhisime.
Nüüd siis jõudis Emma jälle nädala lasteaias käia ning eile jäi jälle nohusena koju. Kolmapäeval aevastas peale lasteaeda õhtul kahtlaselt palju ja ma aimasin seda ette, et ilmselt tuleb raske öö.. Ja nii oligi. Käisin last lohutamas ja paitamas, mis selle värske nohuga muud teha on.. Nüüd püüame siin ravida teda, jälle. Lasteaeda ma seekord ei helistanudki, ilmselt said nad vihjest aru, et kui hiljemalt 9.30 Emmat kohal pole, siis järelikult ei tule ka. Eile õhtul oli nimelt lastevanemate koosolek seal ja kuna see toimub ka rühmas, siis mõtlesin, et eks ma pärast räägin kasvatajatele, et neiu meil jälle tatise ninaga kodus on ja eks siis loodetavasti jälle järgmine nädal mingi aeg tuleb jälle rühma.
Ise sain ma ka natuke haltuurat teha sel viimasel nädalal kui Emma lasteaias oli. Tempo oli ikka taga. Hommikul üles, Aigoriga koos tööle, seal pakkisin hunnikute viisi pakke ja umbes nelja aeg silkasin koju, et võtta ratas (halva ilma korral auto) ja neiule järgi vurada. Millegipärast on viimastel päevadel rühmas olnud kella 16.30 aeg (ehk sel ajal kui talle järgi olen jõudnud) lisaks Emmale veel ainult 2 last. Mõtlen, et kuidas küll kõik saavad nii ruttu enda väikestele järgi tulla.. Kas tõesti teistel on sellised tööd, et saab nii vara järgi minna. Või ei käi üks vanematest tööl. Meil on seal üks nähtavalt beebiootel emme ja teine väikse beebiga.. Ja ühe poisi vanemad on temaga lausa iga kord koos asju ajamas käinud ja ütlevad, et nemad ei käi kumbi tööl. (Natuke epakas nagu tundub, ei tea millest nad siis elavad, kui kumbki neist tööl ei käi..)
See selleks, igaljuhul nüüd on koosolekul siis käidud ja muljed on saadud. Direktor on selline vanem tädike ja midagi väga asjalikku sealt tema jutust nüüd välja ei tulnud. Lisaks üldisele infole sai kuulda ka kiunumist, et raha on vähe ja mingi häda pidi selle sõimeaedikuga ka tema arvates olema.. Et pole piisavalt hea ja suur ja vägev. Minu arvates on küll 5+ ja meie rühma kasvatajad ütlesid ka, et pole vaja mingit träni sinna juurde, et kui lastega tegeleda, siis ei ole vaja nii palju asju. Kui seal niisama passida, siis võib vinguda küll.. Ühesõnaga, direktor niutsus, et vanemad võiksid rahaliselt aeda toetada, samas rääkis ka sellest, et majanduslike raskuste puhul on võimalik saada soodustust kohamaksu ja/või toiduraha pealt, aga see tähendab muidugi igasuguste tõendite hankimist ja siin-seal halamist. Kohamaks on hetkel 37 eur+ mingid kopikad ja tuleva aasta algusest pidi tõusma veelgi. Toiduraha on meil seal 1,6€ päev.
Kui direktori poolne koosolek minus eriti positiivseid tundeid ei tekitanud, siis rühma oma oli vastupidi väga asjalik ja tore. Jätkuvalt arvan ma, et meie rühma etteotsa on sattunud väga toredad, mõistlikud ja meeldivad kasvatajad. Ja seegi koosolek kinnitas seda. Lapsevanemad on meil seal ka üldiselt ja suures enamuses mõistlikud inimesed. Räägiti kuidas lastel läinud on ja mis edasi. Näiteks toimub isadepäeva aegu ühe neljapäeva hommikul pudru söömine isadega :) Ja jõulude aegu on tulemas ka Jõuluvana, niiet selleks küsimuseks peaks ka välja mõtlema, mis kingitused meie jõnglased endale Hr Jõuluvanalt saada võiksid. Et kõigil oleks ühtemoodi, et see pakuks rõõmu ja saaks kohe uudistada, mis see on. Ja rahasid tuleks koguda, sest teinekord oleks ühtteist lastele vaja ja kasvatajad arvasid, et nende helkurvestid on üsna päevinäinud ja üleüldse on neid 5 tk liiga vähe. Niisiis otsustasime, et ostame jõmmidele uued vestid sinna, edaspidi saavad teised mudilased veel kanda. Või siis pool rühma saab 2 aastat, sest pidi nii olema, et kes 1. oktoobriks 2015 3-aastaseks ei saa, jäävad sõime edasi. Emma Johannaga seda muret pole, küll aga on suur osa meie rühma lastest 1a 10k, sünnipäevad seega alles oktoobris, niiet nemad jäävad siis ilmselt maha. Emma ja teised suuremad lapsed lähevad edasi tavarühma.
Vottt nii. Teised vanemad muljetasid ka, et ka neil on kodus tunda lasteaia mõjutusi. Nagu ka meil. Nädalavahetusel hakkas Emma nimelt omaette laulma "Piilupart oli piilupart!", vaimustus rongiraamatust kasvab iga päevaga ning eile tuli "Piilupart oli rongijuht!" ka ära :D Ja siis on meil see "Kop-kopp!" kah veel (Põdra maja laulust) ja iga kord kui kuskil mingi uksekella hääle moodi heli kostab, vot siis on kohe eriti tore :D Näiteks käisime Selveris eelmise nädala lõpul ja võtsime sealt sinki ning kui teenindaja uue numbri vajutas käis selline heli jälle, Emma oli kohe elevil ja teatas: "Onu Mati tuliii!" Koosolekul rääkisid kasvatajad ka, et kuna lapsed on hakanud aru saama, et kui uksekell käib, siis tuleb kellegi emme või issi, siis on nad kohe neile uksekella peale öelnud, et see on onu Mati ja onu Mati tuli. Siis pidavat kohe rahulikum seis seal neil olema, muidu on kõik ärevil, et kas minu emme ja miks minu emme ei tulnud. Väga vahva igatahes :) Üleüldse kiitsid järkuvalt lapsi, et kui alguses neile laste nimekiri anti ja nad nägid, et enamus on 1a 10k, siis oli ikka hirm nahas küll, et mis nende jumbudega peale hakata, aga üle ootuste tublid on. Kõik söövad ja magavad ilusti ja pole mingit hirmsat lollitamist neil seal, kui välja lähevad. Kõik istuvad ilusti oma kappide ees ja ootavad, et neid riidesse aidataks. Ainult õuest tulles pidid mõned nukraks muutuma. Kui nad selle paela otsas rongi sõidu lauluga minema hakkavad on kõik ok, aga kuskil poolel teel hakkavad nurisema osad. Ei tea siis, kas ei taha tuppa minna või on nälg juba silme ees või uni kohal. (Kusjuures Emma teatas ka eile õhtul ise, et tal on uni :))
Püüame nüüd jälle terveks saada (kusjuures tundub, et see õli-küüslaugumahla määrimine ninna on päris tõhus. Tundub, et nohu on ikka kergem kui ta nt eelmisel korral oli), et saaks jälle lasteaeda teistega mängima minna (kuigi nad pidavat rohkem igaüks omaette nokitsema, teisi matkima ja pisut mänguasjade pärast kaklema)! ;)
