Sunday, March 20, 2016

Rasedusest

Mõtlesin, et panen mõne sõna kirja sellest, mis ma sellest kõhukasvatamise teekonnast arvan ja kuidas kulgenud on. Võib-olla võrrelda ka pisut esimest ja praegust rasedust.

Üldiselt, ma ei ole üks neist naistest, kes hirmsasti rase olemist naudiks. Osad ütlevad, et neile meeldib ja võiksid kohe pidevalt olla.. Ei mõista mina nende entusiasmi, kuigi võiks öelda, et hetkel (II trimestril) on kõige meeldivam olla ilmselt.

Praeguseks on mu kõht juba korralik pall ees. Beebi on üsna aktiivne ja trennib nii päeval kui ööl. Ajab mind öösiti teinekord üles oma siblimise ja nügimisega. Samuti on mul võimatu hommikul uuesti uinuda kui miski mind korraks äratanud on ja beebi siis ka müdistama hakkab..
Isusid erilisi pole, sellesssuhtes, et ei eelista nt soolast magusale vms. Aga mõnikord käib küll selline plõks ära ja tean täpselt, et vot praegu tahaks seda. Nt täna õhtul unistasin nendest roosadest tätoka/kleepsuga nätsudest, mida putkades ikka minu lapsepõlve aegu müüdi. Mõtlesin, et tahaks sellist nätsu :D Kummaline mõte.. Aga tavaliselt sellised äkk-isud lähevad sama kiirelt kui tulevad ja juba paari tunni pärast on mul täiesti savi nendest asjadest, mis enne tundusid sellised, et tahaks kohe, nüüd ja praegu.
Kõik näitajad on siiani korras olnud ja kaalutõus normis. Siiski tunnen teinekord vaevusi nagu alaselja valud (peale lebos olemist või mingid fikseeritud asendis olemist), kummardumine on ebameeldiv ja püsti saamine vaevaline :D Seedimine ei taha enam hästi läbi käia ja neiu survestab mind viimasel ajal kaunis palju, tekitades ebamugavustunnet ja kohati isegi valu. No ja tihti ei kannata ka kiiremal sammul käia, kõhu lööb toonusesse. Aga mingit valemit ma ka ei suuda tuvastada, et millal see täpselt nii on, sest mõnikord võin täitsa rõõmsalt ringi kalpsata vilkal sammul, teinekord loivan nagu maeiteakes.
Ma ei mäleta, millal mul Emmat oodates jalakrambid tekkisid, kuid praeguseks söön igatahes magneesiumit ja kui päev või kaks kogemata võtmata jääb, siis on kohe krambid kallal.. Väga ebameeldiv. Mälu on mul kah, veelgi puudulikum kui ta enne oli :D

Vot siis. Loodan, et beebi tahab end äkki varem tulekule sattuda kui Emma Johanna omal ajal. Vastasel juhul läheb ta jälle hirmus suureks ja mul on raskem. Ja muidugi, et temaga kõik korras ikka oleks ka, et oleks ikka terve ja tubli laps :)