Hüvasti, 2016!

Tere aasta 2017!
Ma pole jälle kuidagi sinnamaani jõudnud, et vahepeal kirjutada.

Aga, enne kui hakkan uusi uue aasta seiklusi ja lugusid pajatama, vaatan natuke tagasi meie aastasse 2016 ja kirjutan siis ka aasta lõpust, millest veel rääkinud pole..

2016 oli eriline ja hea aasta, sest:

• Meie perre sündis meie imearmas pesamunake - Eva Karoliina!
  See ongi ilmselt 2016. aasta suurim highlight ning kogu aasta on selles rütmis tiksunud :)

•  Viimasest tulenevalt:



Paremal meie esimene, ühtlasi ka üks ja ainus, perepilt, kus oleme kõik
neljakesi peal. Meie jõululaupäeval kuuse ja kingitustega :)

• Meie pere sai neljaliikmeliseks!
• Emma Johanna sai väikse õe!
• Mina sain kahe lapse emaks!
• Aigor sai kahe lapse isaks!
• Mina sain olla sama aastal väga suur ja küllaltki väike :D Füüsilistelt mõõtmetelt ja kaalu poolest. Sünnitama minnes olin maakera moodi ja kaalusin 77,9kg, juba kuu peale sünnitust olin (kaalu poolest) paremas vormis kui enne rasedust.
• Emma Johanna sai neljaseks!
• Meie aga sõime taas juulis pannkooke ja saime viieseks.
• Emma ja Eva said samal päeval sünnipäeva tähistada!
• Me saime Eva Karoliinaga jagada kõiki neid esimesi asju..
• Esimene vann 
• Esimene minisünnipäev (25. juuni)
• Esimene passipilt (24. juuli)
• Esimene dokument (pass - august)
• Esimene naeratud ja naerukilge!
• Esimene hammas! (21. detsember)
  ja teine hammas ka! (31. detsember)
• Esimene jaanipäev!
• Esimene mängutoa külastus
• Esimene suvi, sügis ja talv! 
• Esimene lumi!
• Esimesed jõulud!
• Esimene aastavahetus!
• Esimest korda haaramine
• Esimest korda kõhuli keeramine
• Esimest korda käpuli ajamine (8. detsember)
• Esimest korda liikuma saamine (tagurdamine :))
• Esimesed püüdlused meiega suhelda!

• Mina tähistasin veerandsaja aasta täitumist siin ilmas. 
• Me tähistasime enda esimest pulma-aastapäeva!
• Me saime seitsmel järjestikusel kuul iga kuu kooki/torti süüa :D

Jõulude ajal olime see aasta kodused. No kohe täitsa kodused. Plaanisime küll ühel jõulupühal Mustamäele vanaemale-vanaisale küll minna, aga läks nii, et Emma sai endale aiast tuulerõuged külge ja päev enne jõululaupäeva oli üle kogu keha täpiline. Eks tal oli niru olla ja kuna mu ema pole tuulekaid põdenud, siis jäi see käik ära.. Kogu selle aja kui Emmal kärnasid veel peal polnud, püüdsime neid Evaga eraldada, et äkki on mingigi lootus, et pisem haigeks ei jää.. Jäi ikka.. 5. jaanuaril avastasime kaks kurjakuulutavat punast laigukest, mida lisandus iga päev juurde. Lõpuks on ka Eval rõuged läbi. No ja.. Loodus tühja kohta ei salli, Emma Johanna nüüd nohus :D Oeh!

Aga, jõululaupäeval olime kodus ja tegin elus esimest korda ise hapukapsaid. Hapendatud kapsad ostsin turult ja tegin siis oma ema õpetuse ja samas ka enda äranägemise järgi. Tegime juurde ka seapraadi, ahjust kartuli ja bataadi kange. Eva Karoliinale pistsime ka bataati ahju, nii et ka tema sai meiega koos jõululaua taga nosida (st ta istus laua kõrval oma lamamistoolis :)).
Jõuluõhtul käis elekter ka korraks ära, nii et põnevust jagus isegi kodus :D Kui olime kõhud täis söönud, jäime Jõuluvana ootama. Sisse ta aga ei tulnudki, jättis hoopis koti ja kasti meile ukse taha. Jua kartis tuulerõugeid!
Lohistasime siis kingihunnikud tuppa ja Emma ja Aigor ladusid need ilusti kuuse alla laiali. Tegime koos pilti ning asusime siis pakke sorteerima, et kellele mis. Ma kokku ei lugenud, aga Emma Johannal oli kõige rohkem kingipakke ja noh, liiiga palju.. Kui ma nüüd mõtlen, siis praegu on kõige rohkem kasutuses nendest kinkidest värvipliiatsid, mänguautod ja ükssarvikuga sussid. Jep, Emma mängib praktiliselt iga päev oma mänguautode ja -lennukitega :D Ja muidugi on joonistamine ta absoluutne lemmik! Pliiatsid kuluvad ja Jõuluvana toodud elektriline teritaja on 100% asja ette! Enam ei ole kisa, et "EMMEEE! SEE ON NÜRI!", nüüd lihtsalt käib vahepeal "prrrrrrt!" ja pliiats on jälle terav ning kunstitöö saab taas jätkuda :)
Eva lemmik kingitus oli algselt see silinder-mänguasi:

Nad mängisid sellega rõõmsalt kooski ja Emmale meeldib see endiselt väga, aga Eva vaimustus paistab olevat raugenud. Mõnikord prääksutab ta seda muusikalist kaelkirjakut, mis jõuluvana kotis oli ja külmade ilmadega leiab kasutust ka mõnusalt soe lambavillaga soojakott. Rõduvankri kookoni osa jäi väikseks, nii et rõdul magamiseks on see küll super praegu.. Käruosa ei hoia nii sooja muidu.
Mina olen eriti rõõmus oma uue lõhna ja lokitangide üle (mis sest, et mul pole mahti viimast suurt kasutada, aga tore, et saab pidulikul puhul teinekord endale uhkemaid soenguid pähe keerata - teoorias vähemalt) ning Aigor LOEB nüüd õhtuti meil diivanil raamatut - Rikkaks saamise õpikut. :D

Jõulude ja aastavahetuse vahepeal tohterdasin Emmat ja kantseldasin lapsi. Aastavahetuseks tegime parti ja ahjukartuleid ja olime endiselt kodused. Kaisa küll kutsus enda juurde pidusse, aga mõtlesime, et mis me ikka lapsi väntsutame. Eva jäi ööunne nagu ikka, kl 19 paiku. Toimetasime, sehkendasime, kraamisime.. Vaatasime telekat ja kell oligi märkamatult nii kaugel, et president pidi kõnet hakkama pidama ning me pakkisime siis end riidesse ja läksime hoopis kõik koos välja. Eva võtsin läbi une ja pakkisin kottkombesse, ise lootsin, et magab edasi. Tühjagi! Silmad plaksti lahti - mis toimub? Kus me lähme? :D Vaatas vagusi. Püüdsime siit ja sealt paremat vaadet leida, lõpuks käisime raudtee ülesõidu juures ja panime ka paar säraküünalt põlema ja lasime ühe südamekujulise hiina laterna lendu :) Emma oli tublisti terve õhtu üleval, pidas vapralt vastu ja jalutas väljas ilusti. Raketid motiveerisid! :) Tulime koju, lõime pokaalid kokku, me Emmaga jõime Elsa&Anna lastešampust ja Aiks siidrit, mis jõuludeks sai.. Langesime kogu perega voodisse kl 1 aeg ja oligi uus aasta käes.