Aga kirjutama peab, sest aeg lendab ja Eva areneb nii kiirelt ja Emma kasvab nii ruttu..
Niisiis, 1. jõulupühal sai meie Evakene jälle kuu vanemaks. 7-kuuselt võttis areng jälle tuure üles ja hakkas igasugu toredaid oskusi tekkima - Eva läks liikvele (hakkas käputama, roomamise jättis üldse vahele), kasvatas 2 hammast suhu, hakkas põlvedele püsti tõusma, hakkas "aitäh" ütlema (EJ hakkas sama vanalt aitäh-itama :) Muidugi pole sel sõnal veel tema jaoks tähendust).
Ok, spagetid said valmis.. Pole viga, võtan taldriku kõrvale ja püüan veel aega napsata!
Aasta alguses jäi Eva esimest korda haigeks. Sai Emmalt endale tuulerõuged külge, nii et tupsutasime neid täpikesi oma 1,5 nädalat kindlasti. Palavikku polnud, aga vastik haigus siiski. Kahjuks jäid ka väiksed armid, kuigi möksisin täpikesi näos veel erilise hoolega..
25. jaanuaril tähistasime järjekordset minisünnipäeva, seekord siis järjekorras kaheksandat. Tegin jälle kooki, tegime pilti.. Emma oli lasteaiast kodus ja aitas Evaga pilti teha, sest noh.. Alates ajast mis pisem neiu avastas võimaluse oma tahte järgi ringi liikuda, ei taha teine kuidagi paigal püsida ning koogile on see ilmselgelt ohtlik. Eva saigi korraks käe juba koogiseks, aga mõlemad jäid küllaltki okeisse seisu omadega. Eva sai puhtaks, käejälje külje peal möksisin ka üle.. :D
Seoses äpardustega, mis kookidega on juhtunud.. 7-kuuseks saades oli Eva Karoliina koogiks hoopis piparkook, mille talle uhkelt pihku andsin. Oh rõõmu! Küll siis vehkis sellega, plätserdas käega glasuuri maha ja püüdis seda ära süüa. :)
8-kuuselt põdes Eva taas järgmist lasteaiast toodud viirust. Seekord tõi Emma meile (ilmselt, ise diagnoosisime) rotaviiruse koju. Ise oli tal üks õhtu paha olla ja kõht lahti, paar päeva dieeditas (st ei söönud suurt midagi), higistas lõpuks kolmanda päeva hommikul ja endal oli kehatemperatuur alla 36 kraadi. Jõudsin just muretsema hakata ta pärast, kui toimus imeline paranemine - hakkas sööma ja kõik laabus iseenesest kenasti. Sama päeva õhtuks olin mina siruli maas 38+ palavikuga ja järgmine päev sai ka Eva selle kõhutõve külge.. Korra oksendas, kaka oli kahtlane paaril korral, palaviku lõi üles nii, et pidi paar korda alla võtma ravimitega, aga üldiselt läks üsna kergelt lastel. Minul oli küll suremise tunne.. Lõpuks sai Aigor ka ikka haiguse kätte, aga läks õnneks ka kergemini kui mul.
9. elukuu tõi taas uusi oskusi: Tugede najal püsti tõusmine, tugede najal esimeste tudisevate sammude tegemine, istumine ja viimastel päevadel püüab ka lehvitada.
Seoses viimase paari kuu liikumise ja turnimise vajaduse suurenemisega Eva Karoliinal, on temaga pisut rohkem "tööd". Eks ta ikka turnib siin ja turnib seal.. Püüab leida vahvaid asju (nt pistikupesad, juhtmed, õe pliiatsid-vildikad, pisikesed mänguasjad), proovib hamba alla pista kõiksugu tavaari mis ette jääb (nt telekalaua serva on ta suutnud juba ära märgistada oma kahe pisikese hambaga.. Nüüd teipisin selle ääre maalriteibiga üle, et vähem vatti saaks).. Tunneb suurt huvi ka toidu vastu - ma ei saa midagi süüa nii, et laps on süles ja talle ei anna. Paar korda on ta niimoodi saia mult kahmanud ja jõle tähtsalt siis mämmib seda pärast. See-eest püreed alati hästi ei maitse, pudru pole ka iga hommik nii hea kui olla võiks. "Ei taha seda süüa!" on tema keeles rinna hammustamine või toidu pluristamine. Pole kumbki neist ausaltöeldes ülearu meeldiv. Aga nunnupall on ta siiski jätkuvalt ja lõpuks on ta ka päeval magama õppinud!
Veebruari alguses võtsime ette ka meie pere (4-liikmelisena) järjekorras teise puhkusereisu - 7. veebruaril startisime Tallinna lennujaamast Egiptusesse, Hurghadasse. Ees ootas meid seal ilma poolest "Eesti suvi" ja all incl. 5* hotell. Jess! Lõpuks päikesepaiste, soe, vesi! Eva käis esimest korda bassus, Emma nautis pea iga päev basseinis lustimist ja meiegi saime igapäevasest rutiinist välja, vabamalt võtta ja.. Ei pidanud süüa tegema vähemalt :D Noh, Evale pulbriputru hommikuti tegime, aga rohkem küll mitte midagi. Sai lihtsalt minna, võtta, süüa ja juua.
Nädal palmipuudega hotellikompleksis sai läbi ja naasesime taas lumeläbusesse Eestisse. Minnes oli lend keeruline ja närvesööv, olime kõik väsinud ja kuidagi asjad ei klappinud väga hästi. Kui tagasi lendasime, siis vahetasime kohti ja kohe oli lend mõnusam. Kaasa aitasid muidugi ka vabad kohad lennukis, isegi Emma Johanna viskas end vabadele kohtadele siruli ja tegi lõunaune. (Lennu pikkus oli 5h 15min.)
Kokkuvõttes - lõpp hea, kõik hea! :)
Ja lõpetuseks.. Teate ju küll.. Mõned pildid..
JÕULUD:
JAANUAR:
 |
| Hehe, sai suurelt õelt tünksi :D Ei olnudki toit lusika peal |
 |
| Palju õnne, Eva Karoliina! |
 |
| Sellised nupsud! :) |
 |
| Musid :) |
 |
| Saime Eva jala- ja käejälje ka seinale :) |
 |
| Eva avastas eile enda jaoks köögi ja koristustarbed. Jään siis väikest abilist ootama :D |
Luban pühalikult, et reisipiltidest tuleb eraldi õige pea postitus.
