12. juunil käisime Evaga meie beebigrupi üritusel Tartus. Broneeritud oli mängutuba, tellitud toidud ning emasid ja lapsi tuli kohale üle Eesti. Me loksusime ka rongiga kohale. Paar päeva peale seda jäi Eva nohuseks, riburadapidi hakkasid paljud üritusel viibinud lapsed nohuseks jääma. Tundub aga, et meil läks kõige kehvemini, sest kui teised elasid oma nohu üle ja said terveks, siis Eval lõi paari päeva möödudes kolmeks päevaks kõrge palaviku üles (+ oli üldine halb enesetunne tal, no ikka päris nutune ja emmekas oli) ning kui lõpuks arstile näitama saime minna, oli diagnoosiks äge keskkõrva põletik. :( Mäda mõlemal poolel kuulmekile taga, ühel kõrval juba kuulmekile punnis (et võib lõhkeda) ning nohu endiselt tugev. Saime antibiootikumid peale ning kuigi ma lootsin, et kiire ravi peale saamine aitab ära hoida kuulmekile katki minemist, siis läks see paari päeva möödudes siiski katki sel ühel õnnetul kõrval. Kõrv oli mädane ja seda oli ka kõrvalestale valgunud. Helistasin taas perearstile, et saada nõu, kuidas edasi toimida. Saime nimekirja asjadest, mida ei tohi teha: kõrva seest puhastada, käia vannis, lasta vett kõrva minna, käia õues. Lisaks pidi Eva kandma mütsi ka toas.
Nädala möödudes käis Aigor uuesti Evaga arstil, et kõrvad ette näidata. Tulemus: jätkuvalt nohu, jätkuvalt kõrvapõletik - kõrvad punased.. Oehh. Esimene antibiootikum ei aidanud ning kirjutati uus välja. Järgmise kuuri jooksul hakkas olukord paranema, nohu andis ka lõpuks paar päeva enne uut arsti kontrolli alla. Võisime mütsi toas ära võtta ning ilusa ilmaga õueski käia natuke.
Mul oli kole kahju lapsest juba selle nohu pärast.. Iga kord kui läksime nina puhastama, hakkas ta juba tuppa voodile istudes nutma, sest teadis, et emme hakkab jälle nina puhastama.. :(
Eile hommikul oli uus arsti aeg ning Eva Karoliina tunnistati lõpuks terveks. Sellegi poolest ei tohi järgnevad 2 nädalat vett ikka kõrva minna. Vähemalt on midagi head selles nirus suves meie jaoks ka.. Et vähemalt ei kisu randa sulistama sel ajal kui ei tohi.. See on muidugi kurb, et need ainsad 2-3 suveilma, mis vahepeal olid, istusime me toas nelja seina vahel ning tohterdasin last kõik see aeg..
See selleks, haigus seljatatud ning nüüd saab rääkida rõõmsamatest ja toredamatest asjadest! :)
Niisiis, tahtsin kirjutada Eva Karoliina oskustest. Olen juba mõnda aega Evakest heldimusega aegajalt vaadanud, et küll on tore väike mumm ja mul on nii kahju, et ma ei mäleta enam seda, milline Emma sama vanalt oli. Toona tegin ma vähemalt üsna palju videoid. Evast olen kahjuks vähem teinud ja pole nii püsivalt kirjutanud ka ta arengust ning krutskitest.
Ühesõnaga, hetkel on Eval käsil "emme-emme-emme" periood. "Emme" on Eva absoluutne lemmik sõna ning ta kasutab seda vähemalt 100 korda päevas lihtsalt selle pärast, et.. Emme.. Samuti on ta väga saamahimuliseks muutunud ning nõuab kogu aeg midagi minult - "anna!" kõlab ka tihedamini kui oleks ehk mõistlik. "Aitäh" ütleb siis kui tuju on, "õde" (kõlab rohkem nagu "õttte") nii sõnana kui ka niisama on üks lemmikutest! :) Kui varem ütles Eva ka iss/issi, siis nüüd pole seda ammu enam kuulda olnud ja issit sõimatakse samuti emmeks. Eile tuli Eval esimest korda ilusti välja sõna "mõmmi" - milline nunnumeeter! :)
Samuti oskab ja teab sõna "kaka". Kui ta kaka on teinud, siis tuleb ja ütleb "kaka", et emme/issi pepu puhtaks teeks. Selle kakaga seoses oli meil paar päeva tagasi just üks eriskummaline juhtum:
Mitmeid kordi on ta "kaka" õigel ajal öelnud (st kaka on mähkus), aga kuna ta vahepeal harjutab niisama ka igast sõnu ja häälitsusi, siis ma teda ikkagi 100% selles küsimuses veel ei usaldanud. Igatahes, Eva tuli jälle kaka jutuga mu juurde. Ma ei uskunud, tuli siis lausa mähkuga koos (võttis ise voodi juurest kotist mähku) ja rääkis ikka "kaka, kaka". Nuusutasin teda kahtlustavalt läbi riiete, aga ei tundnud midagi kahtlast ning teatasin talle, et ei ole tal mingit kakat. Tegin söögi valmis, toitsin kõik näljased ära, läksime Evaga nägu ja käsi peale sööki pesema ja ta hakkas jälle "kaka, kaka" rääkima. Tegin taas nuusutuskontrolli ja ei tuvastanud mingit erilist aroomi, kuid mõtlesin siiski hetkeks, et piiluks korraks ka. Minu üllatuseks oli suur laar püksis. Lapsel õigus.. Tundsin ennast kehvasti, et vaeseke ongi ilmselt terve see aeg kaka püksis istunud ja pepu oli ka punakas.
Tegin ta siis korda, määrisin pepule kreemi ja lasin tal palja pepuga natuke olla, toas ringi mütata, et saaks tuulutada saba pisut.. Samal ajal kirjutasin Aigorile skype'i, et näe kui tragi laps ja peaksin teda ikka rohkem usaldama..
Nii.. Ja mis Eva samal ajal tegi kui ma paar lauset kirjutasin? Tuli minu poole, mingi tumeroheline plöga käes, ise maigutab suud, sama rohekas mögin suu nurgas veel.. Ehk siis sõi seda. Vaatasin teda kahtlustavalt, et mis sa nüüd leidsid - kas õde jättis mingi plastiliini kuhugi vedelema?! Oh ei, see oli järgmine laar kakat, mille ta oli teleka ette põrandale poetanud ja otsustas seda siis kohe mekkida. ÖÄK!!!
Kiida veel last noh..
Muudest teemadest:
- Eva sööb päris palju - kogu aeg käib "mäm-mämm" ja "anna" nõudmas. Sööb meiega sama toitu, mõnikord limpsab puuvilja püreesid veel vahepalaks. Ise ma eraldi süüa ei saa, muidu on see väike näljane mõngel kohe platsis ja hädaldab, et tal on ka veel süüa vaja.
- Mänguasjadest meeldivad nüüd häält tegevad asjad, puldid (töös olevad puldid on parimad), telefonid (samuti, kõige vingemad on need, mis emmel-issil taskus on), legod (loomad ja õe loomingu lammutamine) ja üldiselt valdav enamus suure õe asjadest. See sünnipäevaks saadud topside mäng läheb ka peale, aga puidupusledele veel hästi pihta ei saa.
- Meeldib väga igasuguseid asju kuhugi sisse panna ja välja võtta ning raamatuid vaadata.
- Meeldib väga tantsida! :)
- Vannis meeldib hirmsasti niimoodi plärtsutada, et kogu vannituba ujub!
- Eva on teinud juba esimesi katsetusi joonistamise vallas. Õe magnettahvlile kritseldab mõnikord, proovis ka päris pliiatsiga paar kriipsu teha ning eile lasin tüdrukutel water doodle mängumati peale joonistada veepliiatsitega. Viimaseid tahtis Eva ikkagi rohkem niisama lutsutada, nii et püsivaks mänguks on seda veel vara võtta.
- Eva harjutab usinasti ise söömist. Proovib nii lusika kui kahvliga kui ka niisama näpu vahelt. Näputoitu sööb meelsasti juba varasemasest, kuid nüüd on tekkinud värske huvi söögiriistade kasutamise vastu.
- Talle meeldivad kõik asjad, mis kuidagi liiguvad/sõidavad ning isegi kui need ei liigu/sõida parasjagu, kuid ta saab aru, et nt naabrilaste terrassil on jooksuratas, siis seda märgates hakkab Eva kohe heleda häälega häälitsema: "KRRRRRRR" :) Teeb nagu oma versiooni "prrrrr"ist ehk auto sõitmisest. Ja see kehtib kõikide asjade kohta - ratas, auto, tõukeratas, motikas, kelk jne. Nii kui näeb, kostub "KRRRRRR!" :)
- Vaatab mõnikord Emmaga koos multikat väga süvenenult ning tundub, et saab aru toimuvast, sest elab kaasa. Ükskord ehmatasin end ogaraks, kui avastasin, et toas on vaikus.. Emma ju vaatas multikat, aga kuhu Eva jäi ja millega tegeleb? Jõudsin juba hirmuga laua tagant püsti karata ning avastasin siis, et Eva istub kenasti Emma kõrval vaiba peal ja vaatab temaga koos rahulikult multikat :D Ma ei mäleta, et Emma nii väiksena üldse oleks huvitunud multikatest. Eks see ole ilmselt teise lapse saatus, et kõik tuleb varem, sest suurem on ju ees..
- Eva on nagu tornaado, kes toast üle käib. Elamine on pidevalt segi.. Eile võtsin 2x päevas tolmuimejaga põranda üle, aga päeva lõpuks jääb ikka sodi talla alla.. Samuti armastab ta prügikastis sobrada ning saboteerida söögitegemist.
- Eva oskab ise diivanile ronida ning sealt alla tulla. Käib lebotamas ja turnimas. Ma püüan muidugi ühe silmaga kogu aeg jälgida, et alla ei lendaks sealt. Sama vooditega, Emma voodile hakkas esimesena vinnama ennast.
 |
| Meie tänavune jaanipäev möödus nii. Evake oli ikka päris kurb, et ei saanud õue õega mängima minna. |
 |
| Tüdrukud peale söömist rõõmsas meeleolus. Taustaks laga, nagu ikka :D |
 |
| Üks õhtu käisid meil sellised kaks lepalinnu beebit rõdul külas. Ju harjutasid lendamist ning sattusid meie juurde. Esiplaanil olev linnuke oli maandunud põrandale ning ei saanud enam aru, kuidas sealt minema saada.. Lendas vastu rõdu klaasi. Võtsin ta siis pihku ja aitasin õe/venna kõrvale. Hiljem lendasid koos jälle ära :) |
 |
| Veepliiatsitega mängimas. Eval sõjakas pats peas. Enamasti panen tal ikkagi klambriga tuka silme eest ära. Kusjuures selle klambriga juhtus üks lustakas lugu mul. Mul oli lõpuks, peale peaaegu 5a emaks olemist, üks tõeline "emme hetk". Ma võtsin enne Eva voodisse panemist talt klambri peast ning susasin selle endale kiiresti juustesse, et kuhugi vedelema ei jääks. Unustasin selle sinna ning avastasin selle taas keskpaika pealage poes kassajärjekorras seistes.. Roosa kutsuga klamber. Kujutan ette, kui kummaline ma seal välja nägin :) |
 |
| Tegin tuubipüree korkidega sorteerimise mängu lastele. Eva puhul on veel palju oodata, et ta õige värvi õigesse auku paneks, saab niisama harjutada auku pistmist ja mõistmist, et need pole söödavad. Emma aga naudib küll nende sorteerimist, kuigi arendav mäng see tema jaoks ilmselgelt pole - täitsa titekas. Aga vähemalt aitab ja suunab väikest õde ning kiidab, kui too mõne korgi auku saab. |
Fun fact: Eile ütles Emma nii vahvasti Evale (pahandas, et teine teda juustest kiskus): "EVAA! Mina tahan Rapuntsliks saada ja sina kisud mind juustest!?!" :D
