Eelmise nädala lõpus oli mul järjekordne ämmaemanda visiit. Seekord pidi mind vastu võtma ämmaemand, kes minu oma asendas. Visiit oli minu jaoks üsna pettumus. Ma sain uksest sisse alles 15 min peale minu aega. Enne visiiti käisin verd andmas ja pidin selle jaoks söömata-joomata olema. Huhh, kui vastik see oli, sest ma olen ju selline lähker tavaliselt, et joon ikka korralikult. Ja hommikust söön ka alati ikka. Seekord ei saanud ja peale vere andmist nosisin kiirelt sisse 2 näkileiba ja kitkati šokolaadi, lisaks veel muidugi praktiliselt terve pudeli vett (0,5 l). Kaal näitas siis tänu sellele ilusaid numbreid ja eelmise korraga võrreldes oli kaaluiive -0,2 kg.
Sain sellelt ämmaemandalt ka tõendi hambaravihüvitise jaoks (et jah, ma olen tõesti rase) ja ka viimase ultraheli aja. Selle viimasega on natuke kehvasti, sest esimene vaba aeg oli alles augustis. Niiet kui ma siis veel ühes tükis olen, siis 6. augustil saab veel beebit selle aparaadiga vaadata. Siis on nädalaid 38+2 (või 3).
Pettumus seisnes aga selles, et pidin 15 min üle aja ootama esiteks, teiseks ei viitsinud ämmaemand minuga üldse tegeleda. Ma ei huvitanud teda üldse, ta ei mõõtnud isegi kõhuümbermõõtu ega EPK'd. Hiljem kui rasedakaarti vaatasin, siis nägin, et ta oli oma suva järgi sinna need eelnevatest mõõtudest lihtsalt 1cm võrra suuremaks kirjutanud. Hea, et beebi südantki kuulas.
Sama päeva õhtul käisime Aigoriga esimest perekooli loengut kuulamas. Teemaks "Sünnitus". Sai ikka ühtteist teada, ma pole ju mingit väga suurt eeltööd ega lugemist teinud eelnevalt ja kõik on minu jaoks väga uus. Järgmised loengud ootavad meid ülejärgmisel nädalal ja siis läheme ka sünnitusmajaga tutvuma. Siis on ka järgmine ämmaemanda aeg ja saan vereanalüüsi tulemused teada.
Kõhubeebi on aga väga aktiivne. Kogu aeg sehkendab midagi teha, nügib, togib ja luksub ka veel pealekauba. Luksumist olen enamasti tundnud tugevamalt vasaku külje peal. Seal peaks siis selg olema. ja seal üleval pool ääres on alati ka mingi kumeram tugev asi. Oleme jõudnud arusaamale, et seal on tema pepu ja jalad on tal tavaliselt parema kõhu poole peal üleval. Beebs peaks peaseisus olema ja teeb mulle juba haiget ka. Vahepeal surub ta päris korralikult põiele, niiet pissihäda on kiire tekkima. Ja lisaks sellele meeldib talle nende närvidega mängida, mis mul seal all on. See on päris valus, niiet võtab valust lausa kiljatama.
Jalakrambid on ka jälle aktuaalsed. Ei tea, mis mul häda on, aga paar viimast ööd on krambid jälle kallal käinud ja täna öösel ründasid mind lausa 3 krampi. Esimesest säärekrambist sain üle kiirelt, tundsin, et hakkab kramp tulema ja viskasin jalad ruttu üle voodi ääre vastu maad. See läks üle, huh. Järgmine tuli mõne tunni pärast, lootsin jälle, et suudan end päästa, kuid oli juba hilja ja karjusin valust. Aigor ehmatas end üles ja kukkus mu jalga mudima kuni kramp taandus. Teise krambi ajal kiunusin voodis valust, et ta mind aitaks, sest nii valus oli. Mõlemad jalad said oma krambid kätte täna öösel. Hommikulgi olid lihased veel krampidest hellad. Jube. Söön küll veel magneesiumi ja joon vett ka ikka, aga ikka tuleb neid ette. Ja need on ju nii paganama valusad, et võtab hinge kinni :((
No comments:
Post a Comment