Olen endiselt ühes tükis.
Ticker näitab, et 2 days to go. Arsti arvestuse järgi on 3 päeva tähtajani.
Ohh, kuidas ma juba ootan ja tahaks minna ja oma beebi kätte saada. Aga ei ole sellist tunnet, et minek oleks.. Juba mitu päeva pole praktiliselt üldse valutanud. Noh, ühest küljest on tore, et mingit libatamist ega tühja valutamist pole, aga kui valutan, siis on ikka tunne, et asjad liiguvad ja varsti hakkab midagi toimuma. Aga kui on nii hea olla nagu praegu, siis tekib küll ahastus, et meie beebi ei tahagi vist tulla.. Ootame teda ju nii väga!
Eelmise nädala lõpus tuli mu ema Saaremaalt tagasi ja tõi Aigori tädilt tema õmmeldud voodipesud ka kaasa. Saime nunnu mõmmidega voodipehmenduse ja õige mitu lina ja padjapüüri, tekikotte oli vist vaid üks. Aga kuna mul enda ema teeb veel ka ühe komplekti (lina, tekikott, padjapüür), siis peaks ilusti jätkuma neid. Ise tegin ju ka 2 komplekti voodipesusid.
Ja lamamidstooli katte parandamise plaan läks mul vett vedama. Minul sobiva paksusega niiti polnud ja see paksem niit tõmbas masina umbe. Aigor püüdis seda siis parandada, aga lõppes see ettevõtmine ikka nii nagu tavaliselt tal välja kukub. Õmblusmasina nõela tõmbas kõveraks ja hiljem seda sirgu venitades tõmbas lausa katki. Ja seda jõudis ta teha selle 5min jooksul kui ma eemal telefoniga rääkisin. Jäta veel teda üksinda :D
Loobusin sellest ettevõtmisest, pakkisime õmblusmasina kokku ning viisin lamamistooli emale, et ta selle korda teeks.
No comments:
Post a Comment