Mõm-mõm

Siis kui me välja läksime ja panime vanaema Anu kingitud karukombenesooni selga. Küll ta on armsake selles :))

Mõmmik on nüüd ka ärkvel olles naeratama hakanud :) Teeb seda küll pigem kogemata, kuid üliarmas on sellegi poolest. Siis ikka lahtise suuga kenasti nagu naeraks :D

Jonts on meile mõne õhtu ka rahu andnud. Eile käis vanaemaga koos kärutamas õhtul, meie saime Aigoriga koos kodus kahekesi aega nautida. Viimati olime kahekesi septembris, kui Hiiumaal olime ja kahekesi autoga korra ära käisime. Emma Johanna tudis Mokakülas vankris sel ajal. Kui tagasi jõudsime oli muidugi kisa lahti ja Aigori isa teatas suurima rahuga vankri kõrval seistes, et ta nutab :D

Täidan nüüd ka beebiraamatut. Nädalavahetusel tegime selle tarvis meie Libero kampaaniaga võidetud näpuvärve kasutades Emma käe ja jala jälje ka ära ja kleepisin need raamatusse :) Hea ikka, et sellised asjad olemas on ja saan seda jooksvalt täita. Muidu ei tuleks mulle pähegi midagi sellist kirja panna, et millal esimest korda seda ja teist tegime jne. Minu ema minu kohta seda ei täitnud. Väitis, et ei jõudnud. Aga kui palju aega see lünkade täitmine ikka aega võtab. Niimoodi on palju lihtsam ja mugavam. Pilte saab juurde panna ja kokku tuleb üks kena raamatukene, mida on tirtsukesel endalgi tore kunagi tulevikus lugeda ja vaadata :)

Ja siin on meie kodune võrdõiguslikkuse kampaania:

 Kui soovolinik peaks meile külla tulema, siis ei saaks ta mingeid trahve ega noomitusi teha - meie peres ollakse võrdsed. Isegi kui Emma seda veel praegu ei tea, siis ta armastab nii emmet kui issit sama palju. Vähemalt nii väidavad tema sokid, mille emme-issi talle üheskoos ostsid. Need olid ühtlasi ka esimesed asjad, mis oma beebile ostsime. Ja nüüd ongi need meie pisikese jalakesi kaunistamas (ja mis peamine - soojana hoidmas :))