Pisut enne poolt 9t ärkasin uuesti, kuulsin hääli ja nägin enda kõrval istumas Aigorit, kes vaikides Emma Johanna voodi poole vaatas. Vaatepilt oli järgmine nagu videos näha. Jonna lobises endamisi, pirises vahepeal pisut, siputas jalgu läbi voodi võrede :D Päris vahva vaatepilt hommikuseks äratuseks. Kui teda võtma läksin selgus, et ta kakerdas kaka sees :D Ehk oli endal mähku niimoodi täis kakanud, et see ajas läbi ja kõik riided ja voodilina olid ka selle mandiga koos.
Muidu olen ikka päris laisk olnud, et midagi kirja pole pannud. Juba paar päeva on Emma hakanud huvi tundma nende lelude vastu, mis voodikarusseli küljes ripuvad. Püüab neid katsuda ja on isegi pihta saanud. Eile sipsis päris korralikult, ise oli seejuures rahulik ja vaikne.
Kui juba eilsest rääkida, siis peab ära mainima, et Jonna sai seikluse osaliseks. Nimelt tuli Reelika meile järgi ja viis meid ülikooli, kus käisime kursuse pilti tegemas. Mõtlesin, et tahaksin minna pildile kuna viimane aasta on ja paljud lõpetavad nüüd ära. See, et ma aga akadeemilisel puhkusel olen ei tee mind vähem nende kursusekaaslaseks. Kuigi ma igapäevaselt koolis ei käi praegu, elan ikkagi kaasa ja tunnen end osakesena pundist.
Emma Johanna võtsin sülle ja temagi sai pildi peale (tema visiit ülikooli tekitas palju menu. Piret küsis, kas tohib teda nuusutada ja Martiina, et kas tohib ta jalga katsuda :D Ja muidugi käis ette ja taha "issand kui nunnu ta on", "appi, ta on nii väike" jne). Niiet nüüd on Emmal olemas ülikoolis käimise kogemus (lisaks sellle, et ta mul kõhus pool aastat meiega koos loengutes käis ja seal innukalt kaasa trampis loengute ajal :D) - nüüd on ta päriselt ülikoolis käinud täitsa omaette inimesena ja tal on ka esimene kursuse pilt ette näidata. Minu arvates on see päris vahva mälestus :) Et 2-kuuselt käisin emmega koos esimest korda ülikoolis.
Lasteaia kohad saime ka lõpuks kirja. Valituks osutusid järgmised lasteaiad: Mooniõied, Kiikhobu, Kristiine. Püüdsime siis Mustamäe ja Kristiine vahel need kohad ära jagada ja välja mõelda, et millised oleksid mõistliku asukohaga arvestades sellega, et tahaksime edaspidi kolida emba-kumba linnaosasse. Igastahes, lasteaias Mooniõied oleme 250. kohal järjekorras. Soovisime kohta 2014. aasta augustist, kuid võime sellest ilmselt unistama jääda. Hea kui sellest järgnevakski aastaks koha saab.
Natuke on meil muresid ka. Nimelt on Jontsul viimased päevad kõht natuke imelik olnud. Eelmise nädala alguses käisid nad Aigoriga koos nakkuskliinikus rotaviiruse vaktsiini tegemas (45€ läinud nagu niuhti, üks tuleb veel detsembris teha) ja öeldi, et kõht võib olla kinni või lahti sel päeval ja helistagu me, kui palavik tõusma peaks või laps haige tundub. See päev oli kõik tiptop, aga nädala lõpus hakkas pihta pidev ja lõputuna tunduv kakamine. Kaka värvus ja konsistents vaheldusid iga korraga, mis oli pisut murettekitav. Kuid tegelik probleem seisnes selles, et ta kakas oluliselt tihedamini ja rohkem (päeva jooksul kokku) kui tavaliselt. Nüüd esmaspäeval saatsin siis Aigori apteeki, et too Emmale Gefiluse tilkasid tooks. Need pidavat kõhu korda tegema. Eile siis tilgutasin talle lootusrikkalt esimesed tilgad lusikale ja pistsin suhu. Õhtul tuli aga ikka õige mitu portsu rohelist kakat. Eks paistab, võtame selle nüüd igapäevaselt menüüsse.
Toitumise osas oleme muidu edusamme teinud. Paistab, et istuli imetamine on meie jaoks sobiv, pikali teeme seda vaid öösel, esimese söömisega hommikul ja õhtul enne magama jäämist. Kuna kisa on vähem ja mõistan nüüd Jonnat paremini olen ka ise rahulikum. Tundub aga ikka, et piima jääb pisut väheks, sest ta jääb väga harva rahule peale söömist.
No comments:
Post a Comment