Ah ja nelja kuuseks saime ka! :)

Jõulude ajal oli meie Emmal ju neljas minisünnipäev ka :) Seekord siis jõulude temaatika ka sees minisünna pildil ehk piparkoogid:

25. dets '12. Emma Jonna 4 kuud

Ja kui jõulud läbi said ja paar tööpäeva issil ka veel ära olid olnud, siis oli emme kord puhata. Käisime Üllega Roccas šoppamas. Mina sain motivatsioonisärgi, Jonna jaoks oli saak aga eriti hea: 3 paari sukkpükse (6,49€), suvine kleit (3,60€), suvine särk (3,20€), 2x pikkade käistega särgid (1,99€+2,99€) ja kevadine mütsike (1,99€). Minu arvates on küll väga head hinnad :) Eriti ekstaasi sattusin Reserved'is, kus ma polnud ausaltöeldes enne märganudki, et ka beebide ja laste asju seal müüakse. Seal oli parasjagu -70% suurem osa asju. Lisaks pannakse see pood nüüd jaanuari alguses seoses remondiga ka kinni, niiet peaks veel selgi nädalal sinna luurele minema. Ega ma eriti naiste asju saanudki vaadata, beebiriided on ju palju nunnumad :D
Nüüd ma mõistan enda ema, kes ainult minule riideid mingi aeg armastas osta ja endale midagi uut kappi ei muretsenud. Mul nüüd sama teema.. :D Ise olen nagu viimane parm, aga laps peab ilusti riides olema.

Aga seoses neljakuuse Emmaga veel nii palju, et koduse mõõtmise-kaalumise tulemused on järgmised: 64cm (+3cm) ja 6800g (+730g). Tublisti kasvab meil ikka :) Seda kaalunumbrit nähes olin ikka eriti rõõmus.
Keerata kõhuli-selili veel ikka ei oska, aga vähemalt tundub, et nüüd on natuke rohkem huvi asja vastu. Ostsin talle tegelusteki, kus peal mängida ja hängida, seal tal mõnus ringi vaadata ja asju katsuda. Viimane meeldib talle viimasel nädalal-paaril ikka väga :D Jonna kisub kõike, mis talle käeulatusse satub - mind juustest, enda mähkimislaua aluskilet (prr, see ajab mind hulluks! Ta mähkimislaud läheb nii sassi, sest ta kisub selle kile pealt maha, lükkab kõik kreemi ja vitamiini potsikud ümber, kisub kõrval olevad riided enda kätte ja topib suhu) ja voodikarusselli loomakesi. Kui ta hommikuti ärkab, siis tavaliselt ärkan minagi krabistamise peale. Voodikarusselli liblika ja mesilase tiivad on krabisevad, Jonts võtab neist kinni ja püüab neid meeleheitlikult ära süüa. See tähendab, et nüüd tuleb neiu enda juurde voodisse tarida ja tiss suhu toppida. Viimasel paaril päeval on selle suhu toppimisega aga mingi paha jama lahti. Preili ei taha kohe üldse tissi enam, ainult väga unisena, just ärgates läheb loosi. Meie hurraaga ostetud hiinakas rinnapump andis ka otsad, niiet eile õhtul praktiliselt sundisin teda rinda sööma, sest muidu lähevad mul rinnad paisu, hakkavad valutama, olen loigu sees ja kõige tipuks võib veel rinnapõletik ka niimoodi tekkida, kui üks juha kinni jääb niimoodi. Õnneks laenab Aigor töökaaslase naiselt rinnapumpa ja Jonna saab ikka rinnapiima (ja mina täna öösel šampust juua! :))

Uude aastasse läheme heade mõtetega. Ise luban korralikumaks hakata, ennast paremasse vormi ajada ja Jonnaga ikka väljas käia. Loodan, et Emma Johanna kasvab tublisti. Tahaks ka loota, et leiame tuleval aastal endale uue kodu, sest Jonna hakkab ju juba ringi müttama meil ilmselt suvel. Praegu katsetab roomamist, ikka ajab jalad pepu alla, pepu uppi ja lükkab aga käsi ei liiguta, niiet libistab vaid jalgu vastu maad. Ise ei viitsi seljalt kõhule ega kõhult seljalegi veel pöörata end, kuid edasi tahaks kangesti liikuda :D

Igastahes, meie pere soovib kõigile sõpradele-sugulastele rõõmsat peagi algavat uut aastat! :)

Side lõpp.

Jõulud

21. detsembril oli meil kohutav päev. Terve päev läbi paanitsesin ja Jonna oli viril, sõi halvasti ning ei maganud päeval üldse. Kõige tipuks pidime veel asjad pakkima ja Hiiumaa poole punuma panema. Muidugi unustasime sada asja maha ja õhtu jätkus samamoodi nagu ülejäänud päev - nutt, jonn ja söögist keeldumine. Võiks öelda, et see oli kõige jubedam päev Jonnaga üldse.
Aga, veetsime siis jõululaupäeva Hiiumaal (õhtul vaatasime Jääaeg 4'ja), 1. jõulupühal sõitsime päeval tagasi Tallinnasse ja õhtuks olime kodus. 26. käisime minu vanemate juures külas, kus käis ka kohal tädi Külli (ei hakka pikka joru seletama, kuidas ta Emma sugulane on). Viimane tõi Jonnale ühe kampsuni, bodikleidi ja kõige kftima kingituse üldse, mis Jonts siiani saanud on. Oma enda nimega pudrukausi ja tassi:

Külli tegi ise need maalingud peale. Seda Hello Kitty kõutsi ei armasta me
Aiksiga kumbki, kuid kingitus on sellegi poolest väga äge ja tore :)

Aga mis Jonna meil üldse jõuluvaalt siis sai?
Päkapikud tõid talle tegelusteki, mille külge jõuluvana tõi ühe kõliseva roti mänguasja. Lisaks teisi mänguasju nagu lilla krõll, kaksikud linnud ja palju vannitamise tavaari - vannivaht, vannipart ja vanniraamat. Ja luti ka! Kogu meie perele toodi peegelkaamera, millega ilusaid pilte jäädvustada meie pere ja Emma Johanna kasvamisest.

Pilte meie jõuludest:

Emma Johanna rõõmsas tujus koos vanaema Eldiniga

Emmega :)

Emme-issiga

Jõuluõhtu tudi

Vanaisaga :))

Njämnjämnjäm

Issiga Mustamäel

Tallinna vanaema-vanaisaga (:

Kingitustega jõulupuu all tšillimas

Kinke krabamas :D

Meie väike pere :)

Laupäeval käisime siis Rocca al Mares tasuta perepilti tegemas. Seal oli Libero nurk, kus oli fotograaf, kes pilti tegi kõigist soovijatest. Vaatasime küll seda valget tausta lootusrikkalt, et kas tõesti on võimalik, et ei tulegi mingeid hirmus suuri logosid taha.. Kuid kui pildi ära olime teinud avalikustati, et lisatakse siiski mingi Libero talveteemaline taust pildile. Noh, mis seal ikka..
Ootasin siis kannatamatult, et näha milline pilt välja tuli ja millal selle kätte saab. Teisipäeva hommikuks olid Roccas jäädvustatud pildid netis üleval. Meie oma nägi välja niisugune:

Täitsa kena pilt tuli :) Olen rahul.

Oh ja veel natuke liberoga seotud jutte. Mul ikka selle Liberoga veab. Eelmise Libero kampaaniaga võitsin Jonnale näpuvärvid, nüüd käisime nädalavahetusel Libero nurgas pildistamas ja esmaspäeval avastasin täiesti juhuslikult, et olen jälle Libero kampaaniaga võitnud. Seekord hommikumantli suuruses 92. Oh milline rõõm mind valdas, kui sellest teada sain :D Ja siis jällegi paanika, sest olen selle ostutšeki kas kogemata ära visanud või kuskile ära toppinud niimoodi, et ei ole mul seda võimalik võidu lunastamiseks esitada. Olin juba nii närvis selle pärast ja mõtlesin, et jõle jama küll kui nüüd selle pärast võidust ilma jääb. Saatsin niutsuva meili Libero kampaania korraldajatele, et kas kuidagi ilma tšekita ikka ei saa ja siis hakkasin seda tšekki taga ajama, et äkki ikka saab selle kuidagi kätte. Mäletasin täpselt kust ma need mähkud ostsin ja millal see umbes oli. Oma rimi konto alt nägin ära täpse kuupäeva ja kellaaja, millal ostu sooritasin. Ka ostutšeki number oli mul olemas. Niisiis helistasin Rimi klienditeeninduse telefonile ja palusin, et nad mulle tšekist koopia meilile saadaksid. Minu rõõmuks olid ka Libero kampaania korraldajad nõus mulle ilma tšekita selle võidu lausa koju saatma. Tõesti üllatavalt toredad ja vastutulelikud inimesed on seal ikka :) Kiidusõnad. Sain aga tšeki ikkagi esitatud, niiet kõik on korrektne.

Aga pildist veel. Mõtlesin, et laseks selle fotoks ja viiks vanaemadele-vanaisadele ning vanavanaisale ka jõulude puhul raamitult meie perepildi, aga too on natuke väikse võitu. Niisiis mõtlesin, et küsija suu pihta ei lööda ja saatsin lehe adminile, kus fotod üles laetud olid, meili, et kas oleks võimalik seda fotot suuremana saada. Admin edastas minu kirja fotograafile ning see omakorda oli hea ja lahke inimene ning saatis mulle originaalpildi oma täies hiilguses :) Lisas veel, et ei saa kahjuks neid jänkusid sellele peale lisada. Muhaha :D Nagu ma neid nii väga sinna igatseksin. Niisiis, saamegi täiesti korraliku fotograafi tehtud pildi meie perest ja täitsa tasuta. Fotograafile panin facebookis "like" selle eest, et ta nii armas oli ja pildi saatis mulle :)
Pilt on siis originaalis selline:

Ja nüüd natuke niisama Jonna pilte ka, mis vahepeal teinud oleme:

musimusimusi-nina! :*

Issiga arvutis

Kiisu

Kui kolme kuuseks saime, sõime vaarika-kohupiima kooki :) Kutsu tõid meile Karin ja Tarmo

Tissil on nii mõnus, uni tuleb kohe peale

Emma oma Käsna Kalle tudukas, mis Ülle meile kinkis

Väsinud päkapikk

Vallatu pikupiku :)

Aeg lendab..

Emma muutub iga nädalaga järjest asjalikumaks ja tublimaks. Kõhuli-selili ta veel ei keera, kuid eelmise nädala lõpus otsustas ta meil väga jutukaks hakata. Enne häälitses ta meil küll, kuid selliseid pikki jutte pole veel maha rääkinud nagu nüüd.

Mu ema käib iga nädal teda hoidmas, et emme-issi saaksid kord nädalas kahekesi aega Kalev Spas ujumas käies veeta. See kolmapäev oli Jonna päris tubli olnud, üsna rahumeelne. Kuid sõi selle aja jooksul vaid 100ml ehk 2 korda vähem kui oleks pidanud. Kui vanaema end minekule hakkas sättima hakkas jorramine pihta ning sellele järgnes väga kurb ja võib öelda, et ka hüsteeriline nutt. Mul oli lapsest nii kahju, ta oli tõesti kurb ja endast väljas ning nuttis niimoodi, et ahmis õhku ja pisardas. Laps oli lihtsalt väsinud ja näljane, aga süüa ka ei võtnud.. Ei pudelist ega ka rinnast. Niisiis kogu aeg liigutasin teda nii ja naa, kussutasin ja käisin mööda korterit ringi.. Püüdsin teda igal võimalikul moel rahustada, sain ta korraks tissile, kus ta pisut lõpuks sõi ning siis hakkas tõrkuma ja jälle kordus kõik. Lõpuks sain ta ilusti sööma ning saime selle päeva lõppenuks lugeda.

Viimasel ajal on meil ka halbu öid õige mitu olnud, kus 2-3 korda ärganud oleme. Paistab, et tissist söömine on jälle miski, mida Jonna on nõus tegema, kuid piima on kaunis väheks jäänud seoses meie kõigi katsumustega, mis meil siin vahepeal olnud on.
Olen juba paar-kolm korda vähemalt rinnaga toitmisest loobunud, kuid siis jälle uuesti proovima hakanud. Lõplikult pole veel alla andnud (kuid tunnen, et lõpp on üsna lähedal). Kahju on, et pisi sai vaid 2 kuud puhtalt rinnapiima peal olla ning nüüd ilmselt vähemalt jõuludeni venitab ära RP + RPA.

Rinnapiimaasendaja vahetasime ka välja. Enne ostsime kõige odavama Tutteli, nüüd proovime Aptamil comfort'i. Kuna meil on pidevalt kakaga kahtlased lood, siis arvan, et see on sobilik praegu.
Söömine on meil üldse pisut paremaks läinud. Vahetasime lutipudeli luti väiksema auguga luti vastu välja ning esimene söögikord sellega oli taevalik. Ei ühtegi piuksu ja sõi kohe kenasti ära rahulikult oma söögi.. Kahjuks see päris nii ei jäänud (nagu kipub olema) ja halvemaid söögikord on meil siiani. Kuigi pean juba suureks saavutuseks, et enamus söögikordi ei sisalda enam suurt kisamist, meeletult krooksurallit ja ükski toitmine pole enam aega võtnud 2-3h. Siiski sööme umbest tund aega ja pidevalt teeme söömise vahepeale pause.

Eelmine nädalavahetus käisid meil külas Aigori ema, tema õde, tolle tütar ja Aigori vend ehk Emma Johannale arusaadavas keeles - vanaema Eldin, vanatädi Merle, -ohjeebus,kastõestipeabseletama ehk vanatädi tütar Kadi (kellega ka mina polnud enne kohtunud) ja oni Ivari. Siis Jonna sõi oma toitu ikka samamoodi (ehk siis nüüd need paremad söömised) - vahepeale väike jorr-jorr ja teeme söömisest pausi. Aigori ema siis küsis murelikult, et kas meil on tõesti kõik toidukorrad ongi sellised.. Ohh, see oli hea toidukord, meil on siin ikka palju halvemaid olnud. Väga palju halvemaid..