Aeg lendab..

Emma muutub iga nädalaga järjest asjalikumaks ja tublimaks. Kõhuli-selili ta veel ei keera, kuid eelmise nädala lõpus otsustas ta meil väga jutukaks hakata. Enne häälitses ta meil küll, kuid selliseid pikki jutte pole veel maha rääkinud nagu nüüd.

Mu ema käib iga nädal teda hoidmas, et emme-issi saaksid kord nädalas kahekesi aega Kalev Spas ujumas käies veeta. See kolmapäev oli Jonna päris tubli olnud, üsna rahumeelne. Kuid sõi selle aja jooksul vaid 100ml ehk 2 korda vähem kui oleks pidanud. Kui vanaema end minekule hakkas sättima hakkas jorramine pihta ning sellele järgnes väga kurb ja võib öelda, et ka hüsteeriline nutt. Mul oli lapsest nii kahju, ta oli tõesti kurb ja endast väljas ning nuttis niimoodi, et ahmis õhku ja pisardas. Laps oli lihtsalt väsinud ja näljane, aga süüa ka ei võtnud.. Ei pudelist ega ka rinnast. Niisiis kogu aeg liigutasin teda nii ja naa, kussutasin ja käisin mööda korterit ringi.. Püüdsin teda igal võimalikul moel rahustada, sain ta korraks tissile, kus ta pisut lõpuks sõi ning siis hakkas tõrkuma ja jälle kordus kõik. Lõpuks sain ta ilusti sööma ning saime selle päeva lõppenuks lugeda.

Viimasel ajal on meil ka halbu öid õige mitu olnud, kus 2-3 korda ärganud oleme. Paistab, et tissist söömine on jälle miski, mida Jonna on nõus tegema, kuid piima on kaunis väheks jäänud seoses meie kõigi katsumustega, mis meil siin vahepeal olnud on.
Olen juba paar-kolm korda vähemalt rinnaga toitmisest loobunud, kuid siis jälle uuesti proovima hakanud. Lõplikult pole veel alla andnud (kuid tunnen, et lõpp on üsna lähedal). Kahju on, et pisi sai vaid 2 kuud puhtalt rinnapiima peal olla ning nüüd ilmselt vähemalt jõuludeni venitab ära RP + RPA.

Rinnapiimaasendaja vahetasime ka välja. Enne ostsime kõige odavama Tutteli, nüüd proovime Aptamil comfort'i. Kuna meil on pidevalt kakaga kahtlased lood, siis arvan, et see on sobilik praegu.
Söömine on meil üldse pisut paremaks läinud. Vahetasime lutipudeli luti väiksema auguga luti vastu välja ning esimene söögikord sellega oli taevalik. Ei ühtegi piuksu ja sõi kohe kenasti ära rahulikult oma söögi.. Kahjuks see päris nii ei jäänud (nagu kipub olema) ja halvemaid söögikord on meil siiani. Kuigi pean juba suureks saavutuseks, et enamus söögikordi ei sisalda enam suurt kisamist, meeletult krooksurallit ja ükski toitmine pole enam aega võtnud 2-3h. Siiski sööme umbest tund aega ja pidevalt teeme söömise vahepeale pause.

Eelmine nädalavahetus käisid meil külas Aigori ema, tema õde, tolle tütar ja Aigori vend ehk Emma Johannale arusaadavas keeles - vanaema Eldin, vanatädi Merle, -ohjeebus,kastõestipeabseletama ehk vanatädi tütar Kadi (kellega ka mina polnud enne kohtunud) ja oni Ivari. Siis Jonna sõi oma toitu ikka samamoodi (ehk siis nüüd need paremad söömised) - vahepeale väike jorr-jorr ja teeme söömisest pausi. Aigori ema siis küsis murelikult, et kas meil on tõesti kõik toidukorrad ongi sellised.. Ohh, see oli hea toidukord, meil on siin ikka palju halvemaid olnud. Väga palju halvemaid..