Monday, August 19, 2013

Esimest korda välismaal ehk meie päev Helsinkis

Laupäeval, 17. augustil, käisime kogu perega Helsinkis kruiisitamas. Mõtlesime juba pikalt ette, et tahame augustis seal ära käia, sest siis on veel aega. Sügisest läheb jälle elu kiiremaks. Teine mõte mis meid vaevas oli see, et kas võtta Emma Johanna meiega koos kaasa või mitte. Et kuidas me hakkama saame seal unede, söömistega ja mähkmete vahetamisega. Lõpuks otsustasime, et ta on juba suur tüdruk küll ja küllap me ikka hakkama saame ning tegime kärmelt ära passi. Saime passi kätte vaid paari päevaga peale meilitsi taotluse esitamist.
Kätte jõudiski laupäev. Panime äratuskella helisema ning ärkasime esimest korda koos enne Emmat. Meie äratus oli kl 6, Emma Johanna ajas kargu alla poole 7ks. Tegutsesime kärmelt ning umbes 7.10 ja 7.15 vahel olime uksest väljas ning startisime sadama poole. Jõudsime kenasti check in'ist läbi ja läksime laevale. Kohta ei näinud ega jõudnudki otsida eriti ausaltöeldes, sest poolel teel peatas mind hüüatus "Helen!" Seal istus meie emmede grupi Gerly koos enda ema, mehe ja pisikese Lenna Lydiaga. Läksime nende juurde, tüdrukud müttasid koos ja võitlesid mänguasjade pärast, me saime juttu puhuda. Kätte saabunud uneajal ei tahtnud Emma aga eriti magama jääda ning tegime kõiksugu imetrikke, et ta unele saada. Lõpuks vajus ta umbes pooleks tunniks unne. Kui laev Helsinkisse jõudis astusime üheskoos Hakaniemi poole, kust pidi väljuma tasuta puss Vantaa Ikeasse, kuhu me mõlemad minna tahtsime. Leidsime oletatava õige koha üles ning umbes poole tunni pärast sõitiski ette buss, kuhu pakkisime peale oma kärud, kotid ja võtsime istet. Emma Johanna oli võimatu nagu ikka.. Pidi seletama ja turnima. Õnneks oli bussisõit küllaltki lühike, 20 minutit. Ikeas pidime turboga käima - aega oli vaid tund, et käia läbi see ääretult suur pood. Tahtsime saada kummiga voodilinasid, Emma Johannale söögiriistu (eelkõige kahvlit, kuid teadsin, et seal on mõistliku hinnaga kahvel-nuga-lusikas komplekt, niiet sihtisime seda). Käigupealt haarasime kaasa ka endale söögiriistad uude kodusse, vannituppa nupud uude kodusse, kuhu rätikuid saab riputada, Emma Johannale esimeseks sünnipäevaks motoorikakeskuse (oli sama hinnaga, mis Puhhis kuid suurem, mis on meeldivam) ning ühe mõnusa fliisteki, mis ostus õhtu lõpuks vägagi kasulikuks. Jooksime tagasi bussile kui bussi väljumiseni oli jäänud vaid mõni üksik minut. Olimegi vist viimased kes peale said ning kohe peale seda hakkas tihedalt vihma sadama. Bussis tekkis Emmal väsimus. Nutule tegi lõpu tuutus olev puuviljapüree, mille tal tühjaks lubasin tõmmata. Bussilt maha minnes ei jäänud muud üle kui tõmmata lahti vihmavari ja Emma Johanna kärule kile peale. Käisime läbi toidupoest, kus uurisime püreede ja mähkmete hindu (sest nood pidid ju Soomes odavamad olema kui Eestis. Tõepoolest, püreed olid küll soodsamad, tavahind oli sama või isegi tiba väiksem kui Eestis soodushind). Neiu jäi magama ning jalutasime hirmkallist cocat (energiajoogi asendaja meile) rüübates tagasi Helsinki kesklinna, et otsida välja mõni koht kus süüa saaks. Lõpuks läksime Kamppi alla ühte kebab-grill kohta ning võtsime sealt praed. Nii kui praed said tellitud ärkas ka Emma Johanna üles ning sõime seal kõik koos. Alguses näris neiu meiega sama toitu ning hiljem veel oma puuviljapüreega jogurtit ka kõrvale. Ilmselt ikka sai kõhu täis, sest paistis, et ta jäi rahule. Seejärel läksime poode kammima. Emma oli küllaltki kannatlik ning lasi emmel-issil asju vaadata. Enamuse ajast oli Emma Aigoriga koos riidepoodides, et Emme saaks rahulikult ringi tuulata. Mul ju riidekapis üsna nutune seis. Sügis käes ja minul pole selga-jalga suurt midagi panna. Suurt saaki küll polnud, kuid midagi ikka. Peale mõnes poes käimist otsustasime seada sammud jälle toidupoodi, kust jälle vaatasime püreesid ja mähkmeid. Saime sealt tavahinnaga tavalised Libero (nr 4) mähkmed hinnaga 17 senti/tk (Eestis on samadele mähkmetele soodushind 19 senti/tk, supersoodukaga haruharva on ka 18 senti/tk olnud, kuid siis laiutavad poes peale esimest kampaaniapäeva tühjad letid) ning 6-paki magusaid püreesid 2€, vedasime kaasa ka 7 purki soolaseid püreesid, mile tükihinnad jäi natuke alla 1€. Oli 89 sendiseid, 99 sendiseid.. Pisut mõistlikumad hinnad ja muidugi tavahinnad. Eestist ostsin just Soome reisule mõeldes soodukaga 2 purki püreed hinnaga 1,16€/tk. (+ paki valmispiima õhtusöögiks neiule, vaid 52 senti oli see 200ml pakike! Eestis on selline pakk üle 1€)
Peale toidupoes käiku hakkaski kell 6le lähenema (siis suletakse ju kõik poed seal) ning läksime pargipingule oma jäätist nautima. Jäätis oli hea, kuid jube kahju oli, et ilm ei olnud selle kõrvale sama meeldiv. Siis tuli meie selle päeva esimene ja viimane kaka. Ja kuna kuskile poodi polnud minna enam, et mähkut vahetada ja soojas istuda, siis seadsime selle punnituse peale kohe sammud sadama poole, kus saime jälle puhtad mähkmed jalga ning Gerly, Lenna ja Meelisega trehvata. Emma Johannal oli peale mähkuvahetust jälle hea tuju, niiet ta esimes seal kogu rahvale kes end pinkide peale istuma oli sättinud. Muudkui jooksis ringi ja kukkus jälle libeda põranda peal maha, ise naeris nagu segane :D Vähemalt oli lapsel lõbus. Ka laeva peal Helsinkisse suundudes esines Emma Johanna rõõmuga rahvale. Ta paistis kõigile meeldivat. Tatsas seal rõõmsalt ringi, läks otsis uusi sõpru ning seletas valju häälega oma titekeeles pikad jutud maha.
Kui väravate juurde jõudsime, toimus samasugune tsirkuse tegemine kuni emme otsustas, et aitab küll ja hakkame vaikselt magama sättima. Plika väsitas end korralikult ikka ära. Jõi oma valmispiima ära ja kärutasime nii kaua kuni ta uinus. Kartsin seda ööund kõige rohkem. Väratate ees seistes läks müra järjest valjemaks kuid õnneks magas tibi sellest hoolimata kenasti. Hämmastav oli see, kuidas inimesed suure hurraaga väravate avanedes sisse voolasid. Võin kihla vedada, et kui keegi oleks kukkunud, siis oleks ta seal samas surnuks tallatud. Hullumeelne lihtsalt!
Laevas me paraku istumiskohta ei saanudki. Aigor läks meile kohta võtma kuid sai vaid baari selle, kus hakkas lastele meelelahutusprogramm ning mängis vali muusika ning muidugi oli seal palju inimesi, kes kõik häält tegid. Emma ärkas hetkeks seal ning siis sai selgeks, et sinna ma ei jää. Ühtegi vaba kohta me muidugi mujal ka ei leidnud. Lõpuks läksime kuuendale tekile, kus olid ümberringi vaid kajutid. Seal ei istunud ühtegi inimest nurgas ega olnud sellist lärmi ümberringi nagu peaaegu, et igal pool mujal. Lükkasime Emma Johanna trepi alla käruga tuduma ning viskasime ka ise põrandale pikali - mähkmekott pea alla ja Ikeast saadud fliistekk peale :D Kui laev kodumaa sadamasse jõudis ärkas keskkonna muutuse peale Emma Johanna üles, kuid jäi rahulikuks. Läksime ja pakkisime end auto peale ära ning sõitsime koju, kus vahetasin neiu mähkme ja riided ning suunasin ta taas magama. Tubli laps jäigi kiirelt unne ning ärkas hommikul alles kl 9! :)

Suurt kaamerat me kaasa vedada ei tahtnud  ning kuna ilm oli nigel ja kuskil väga ei käinud, siis kahjuks mul erilist pildimaterjali meie reisust ette pole näidata. Aga mõne klõpsu panen siia siiski üles eilsest-üleeilsest ning mõni pilt on ka vanem:
Juulis. Emma nägi hobust :)

Üks tudusoeng samuti juuli kuust

 
Sõidame bussiga Ikeasse


Tõestus, et käisime Helsinkis - pilt Batbaby'ga

Eile käisime Ivariga koos golfi mängimas. Pildil oleme peatuspaigas,
mille tegime teel kodupoole - Muraste kandis miskil vaateplatvormil

Emma Johanna pass :)

Väike gif, mille Aigor meie passipildi tegemise seeriast kokku keeras

Monday, August 5, 2013

Õnnetused

Eelmine nädalavahetus, pühapäeval, juhtus nõnda, et Emma Johanna sõi ära minu õppekava paberite nurga, mis oli klammerdajaga kinni löödud. Seega läks koos paberiga alla ka klammerdaja klamber. Käisime igaks juhuks haigla juures vastuvõtus ennast näitamas. Tehti röntgen, mis näitas, et tõepoolest, klamber oli söödud, mis söödud. Jõudis omadega makku ja surkisin veel järgnevad 2 päeva kakat, et seda sealt leida, kuid ei tuvastanud seda. Perearst leidis, et muretsemiseks pole põhjust ning mõtlesin ka omamisi, et kuni ta end hästi tunneb ei ole põhjust muretsemiseks.
See nädalavahetus oli jälle suvine ja tore. Reedel käisime Lisette 1. sünnipäeval, kus oli kohal veel teisigi samaealisi lapsi (Johann, Janar, Georg, Remi). Oli väga tore, lapsed said üheskoos asjatada ja mängida ning emmed juttu puhuda ja head-paremat hamba alla. Laupäeval tahtsime kuskile randa minna ning käisin idee välja, et läheme vaatame sinna, kus Aigoril ja Ivaril need maajupikesed on ehk Kaberneeme kanti. Mõeldud-tehtud, peale paari peatust linnas võtsime Ivari ka autopeale ning sõitsime üheskoos mereäärde. Seal grillisime ja tšillisime, Emma Johanna sai ka tüki šašlõkki ja emme-issi said KAHEKESI KOOS (!!!) ujumas käia :) Neiu sai ka muidugi mõnusalt plätserdada ja issi ja onuga kalda ääres mängida. Ivari sai ka Emma hoidmisega hakkama. Pigistan silma kinni selle suhtes, et nad jõud samast pudelisuust apelsini mahla ja kui tagasi jõudsin sõi Jonnu mingit puujuppi :D (Ivari sõnul sõi ta parankat, aga ju sai see otsa ja ta leidis kohe asendaja sellele.) Käisime kiirelt siis neid maajuppe vaatamas ning Jägala joal, kus ma käisin viimati vist algklassis käies koos klassiga. Emma Johanna kartis seda suurt koske ja vaatas seda kogu aeg pingsalt kuid saime sellegipoolest paar perepilti tehtud. Lõpuks kimasime koju, kus hakkasin kohe neiu magamasättimisega tegelema. Võtsin talt riided seljast ja panin ta korraks maha, et tätsaku natuke kuni talle pidžaamad otsin. Ma ei jõudnud kuhugi veel minnagi kui ta juba paar tiira-taara sammu tegi ning peaga vastu telekalaua nurka kukkus. Nagu ikka, läksin teda lohutama, suur nutt ja emme sülle.. Aigor tuli vastu ja vaatas väga ehmunul ilmel meid ning küsis, mis juhtus. Ütlesin, et kukkus vastu telekalauda ning ei saanud aru, millest selline pilk tema poolt tuli.. Kuni lapse pead vaatasin. Kukkumisest oli möödas vaid hetk ning lapsel suur punn otsaees. Olime paanikas, et ega ta midagi halvasti ei tabanud kukkudes ning Aigor helistas 112, et uurida, mida me tegema peaksime ja kui normaalne see on, et niimoodi hetkega koheselt sellise suure "muhu" üles lööb (ei meenutanud üldse muhku see asi). Siis aga nõuti meilt aadressi ning saadeti igaks juhuks kiirabi kohale, et laps üle vaadata. Panime külma peale ja hoidsin röökivat last enda süles kuniks kiirabi saabus. Selle aja peale oli see punn juba tagasi hakanud tõmbama ja meenutas rohkem muhku. Kiirabitädid olid väga toredad ja meeldisid Emma Johannale. Emma uuris külalisi ja lõpuks isegi jutustas nendega. Kästi meil teda ainult jälgida, et loid ei oleks ega oksendaks, et siis on ilmselt peapõrutus. Aga eile tundus kõik korras ja täna hetkel ka ei ütleks, et ta üldse midagi juhtunud oleks, kui see sinine laup otsa ei vaataks.

Ah ja eile. Eile tegime fotosessiooni Jonnule passipildi tarvis. Uhhh, miski 100 pildi seast on vaid 1-2 enamvähem nõuetele vastavat. Paras võimlemine ja jamamine oli see. Aga tehtud saime ning käisime veel poode mööda ja Kakumäel rannas ka, kus tibi sai jälle rõõmsalt plätserdada.

Pilte meie tegemistest ka:
Lisette sünnipäeval

Jonnule meeldis see küpsisepurk väga. Kujundeid ta
külje pealt loomulikult sisse ei mõista veel panna
(paneb vaid suurest avast sisse neid), kuid tabas ära, et
kui näppida neid avasid, siis hakkab see tegelinski laulma.

Emme süles :)

Georgiga kilpkonna uurimas

Just siis kui tundus, et saime lapsed enamvähem ritta istuma otsustas Emma,
et tema peab nüüd püsti tõusma ja ära tulema sealt - aitab küll!
Lapsed vasakult paremale: Johann, Janar, Lisette, Emma Johanna, Remi ja Georg

Remiga toimus väike kätš meil seal. Tüliõun on Emma Johanna käes.

Tüdrukud omavahel

Pallimerre Lisettega mängima!

Emmega Jägala Joal

Vees käisime ka

Üks perepilt üle hulga aja. Märgin veel ära, et nendel piltidel on Emmal seljas minu
väike kleidike (temale küll pluus), mille minu tädi mulle väljamaalt kunagi beebina tõi.
Mina kandsin sama kleidikest aastaselt, Emma Johanna pole veel aastanegi kuid
kleit on juba pikkusest lühike mis lühike. Eks ma olin käbi ka, Emma on jällegi
keskmisest pikem

Hakkasime passipilti tegema. Esimene proovipilt.

Triikisin lina ära ja hoidsin seda taustaks, kuid lõpuks
otsustasime ikkagi jääda tapeediga tausta juurde.

Üks mitmetest katsetustest.. Aii kuidas mulle meeldib
see õhuline kleidike. Nii armas, esimesel sünnipäeval
läheb raudpolt kindlalt selga see :)

Wihiiii! Pildistamise juures oli nii rõõmsaid hetki..

Kui ka nutuseid..

Kuid lõpp-kokkuvõttes läks kõik hästi
Ning passipilt sai selline :)