Õnnetused

Eelmine nädalavahetus, pühapäeval, juhtus nõnda, et Emma Johanna sõi ära minu õppekava paberite nurga, mis oli klammerdajaga kinni löödud. Seega läks koos paberiga alla ka klammerdaja klamber. Käisime igaks juhuks haigla juures vastuvõtus ennast näitamas. Tehti röntgen, mis näitas, et tõepoolest, klamber oli söödud, mis söödud. Jõudis omadega makku ja surkisin veel järgnevad 2 päeva kakat, et seda sealt leida, kuid ei tuvastanud seda. Perearst leidis, et muretsemiseks pole põhjust ning mõtlesin ka omamisi, et kuni ta end hästi tunneb ei ole põhjust muretsemiseks.
See nädalavahetus oli jälle suvine ja tore. Reedel käisime Lisette 1. sünnipäeval, kus oli kohal veel teisigi samaealisi lapsi (Johann, Janar, Georg, Remi). Oli väga tore, lapsed said üheskoos asjatada ja mängida ning emmed juttu puhuda ja head-paremat hamba alla. Laupäeval tahtsime kuskile randa minna ning käisin idee välja, et läheme vaatame sinna, kus Aigoril ja Ivaril need maajupikesed on ehk Kaberneeme kanti. Mõeldud-tehtud, peale paari peatust linnas võtsime Ivari ka autopeale ning sõitsime üheskoos mereäärde. Seal grillisime ja tšillisime, Emma Johanna sai ka tüki šašlõkki ja emme-issi said KAHEKESI KOOS (!!!) ujumas käia :) Neiu sai ka muidugi mõnusalt plätserdada ja issi ja onuga kalda ääres mängida. Ivari sai ka Emma hoidmisega hakkama. Pigistan silma kinni selle suhtes, et nad jõud samast pudelisuust apelsini mahla ja kui tagasi jõudsin sõi Jonnu mingit puujuppi :D (Ivari sõnul sõi ta parankat, aga ju sai see otsa ja ta leidis kohe asendaja sellele.) Käisime kiirelt siis neid maajuppe vaatamas ning Jägala joal, kus ma käisin viimati vist algklassis käies koos klassiga. Emma Johanna kartis seda suurt koske ja vaatas seda kogu aeg pingsalt kuid saime sellegipoolest paar perepilti tehtud. Lõpuks kimasime koju, kus hakkasin kohe neiu magamasättimisega tegelema. Võtsin talt riided seljast ja panin ta korraks maha, et tätsaku natuke kuni talle pidžaamad otsin. Ma ei jõudnud kuhugi veel minnagi kui ta juba paar tiira-taara sammu tegi ning peaga vastu telekalaua nurka kukkus. Nagu ikka, läksin teda lohutama, suur nutt ja emme sülle.. Aigor tuli vastu ja vaatas väga ehmunul ilmel meid ning küsis, mis juhtus. Ütlesin, et kukkus vastu telekalauda ning ei saanud aru, millest selline pilk tema poolt tuli.. Kuni lapse pead vaatasin. Kukkumisest oli möödas vaid hetk ning lapsel suur punn otsaees. Olime paanikas, et ega ta midagi halvasti ei tabanud kukkudes ning Aigor helistas 112, et uurida, mida me tegema peaksime ja kui normaalne see on, et niimoodi hetkega koheselt sellise suure "muhu" üles lööb (ei meenutanud üldse muhku see asi). Siis aga nõuti meilt aadressi ning saadeti igaks juhuks kiirabi kohale, et laps üle vaadata. Panime külma peale ja hoidsin röökivat last enda süles kuniks kiirabi saabus. Selle aja peale oli see punn juba tagasi hakanud tõmbama ja meenutas rohkem muhku. Kiirabitädid olid väga toredad ja meeldisid Emma Johannale. Emma uuris külalisi ja lõpuks isegi jutustas nendega. Kästi meil teda ainult jälgida, et loid ei oleks ega oksendaks, et siis on ilmselt peapõrutus. Aga eile tundus kõik korras ja täna hetkel ka ei ütleks, et ta üldse midagi juhtunud oleks, kui see sinine laup otsa ei vaataks.

Ah ja eile. Eile tegime fotosessiooni Jonnule passipildi tarvis. Uhhh, miski 100 pildi seast on vaid 1-2 enamvähem nõuetele vastavat. Paras võimlemine ja jamamine oli see. Aga tehtud saime ning käisime veel poode mööda ja Kakumäel rannas ka, kus tibi sai jälle rõõmsalt plätserdada.

Pilte meie tegemistest ka:

Lisette sünnipäeval

Jonnule meeldis see küpsisepurk väga. Kujundeid ta
külje pealt loomulikult sisse ei mõista veel panna
(paneb vaid suurest avast sisse neid), kuid tabas ära, et
kui näppida neid avasid, siis hakkab see tegelinski laulma.

Emme süles :)

Georgiga kilpkonna uurimas

Just siis kui tundus, et saime lapsed enamvähem ritta istuma otsustas Emma,
et tema peab nüüd püsti tõusma ja ära tulema sealt - aitab küll!
Lapsed vasakult paremale: Johann, Janar, Lisette, Emma Johanna, Remi ja Georg

Remiga toimus väike kätš meil seal. Tüliõun on Emma Johanna käes.

Tüdrukud omavahel

Pallimerre Lisettega mängima!

Emmega Jägala Joal

Vees käisime ka

Üks perepilt üle hulga aja. Märgin veel ära, et nendel piltidel on Emmal seljas minu
väike kleidike (temale küll pluus), mille minu tädi mulle väljamaalt kunagi beebina tõi.
Mina kandsin sama kleidikest aastaselt, Emma Johanna pole veel aastanegi kuid
kleit on juba pikkusest lühike mis lühike. Eks ma olin käbi ka, Emma on jällegi
keskmisest pikem

Hakkasime passipilti tegema. Esimene proovipilt.

Triikisin lina ära ja hoidsin seda taustaks, kuid lõpuks
otsustasime ikkagi jääda tapeediga tausta juurde.

Üks mitmetest katsetustest.. Aii kuidas mulle meeldib
see õhuline kleidike. Nii armas, esimesel sünnipäeval
läheb raudpolt kindlalt selga see :)

Wihiiii! Pildistamise juures oli nii rõõmsaid hetki..

Kui ka nutuseid..

Kuid lõpp-kokkuvõttes läks kõik hästi

Ning passipilt sai selline :)