Käisime sünnipäeval

Emma on tänaseks suutnud teha oma lasteaias käimise rekordi. 1,5 nädalat on ta tervelt järjest lasteaias käinud ja polegi haigeks jäänud :)
Vahepeal tabas meid kõiki paha kõhuviirus. Käisime Hiiumaal ja Emma Johanna hakkas ühel ööl oksendama ja lasi terve päeva jutti kõik söögi välja, mis sisse sõi. Vaeseke.. No ja jagas meile ka, mõne päeva pärast olime ka me Aigoriga haiglased ja oksendasime ühel õhtul.
Nüüd aga käisime eile Aigori onu poja sünnipäeval. Sander sai 5-aastaseks ja pidu toimus Happy Fly batuudikeskuses. Viisime Sanderile kingiks ühe väikse lego komplekti, soovisime õnne ja hüppasime kõik rõõmsalt seal :)

Ah et kuidas meil läinud on?

 Ikka ja endiselt jätkame graafikuga 2 päeva lasteaias - 2 nädalat kodus. Iga kuuga käib Emma järjest vähem lasteaias, sest ta on lihtsalt kogu aeg haige (see kuu on täpselt 2 päeva käinud)..
Ja alati peab selle nohuga kaasnema ka köha ja palavik.

Neljapäev veel kiideti Emmat lasteaias, kodus hakkas kahtlaselt palju aevastama ja öö oli meil raske.. Noh, nagu ikka, üsna magamata.. Oligi nohu käes - jälle!
Arsti sõnul on see täiesti normaalne, kuid mul on iga kord kui ta jälle haigeks jääb nii halb endal olla.. Selline tunne nagu ma teeksin midagi valesti. No ei tee. On soojasti riidesse pandud laps, lasteaias kasvatajad tegid nagu paluti ehk panid Emma viimasena riidesse enne välja minekut. Aga ikkagi on ta kohe haige valmis.

Positiivsest nii palju, et kui Emma lasteaeda kunagi jõuab, siis on ta seal tubli ja tragi. Potti ei tee midagi, aga istub meelsasti. Emma on meil väga jutukaks muutunud ka. Alailma seletab midagi..

Näiteks täna oli üks tore dialoog issiga:
Issi: "Emma, kas sa potile tahad?"
Emma: "Ei taha"
Issi: "Kas sul on pissi häda?"
Emma: "Ei ole"
Issi: "Kas sa valetad ka?"
Emma: "Ah? Mida?"
Issi: "Kas sa väänad tõtt?"
Emma: "Mida?"
Issi: "Tõtt"

No muidugi vastas ta veel hiljem, et ei taha potile ja lõpuks käis jalad naljakalt harkis.. Pissi tuli püksi ja püksid kõik märjad. On ikka pujään küll.
Emma juttudest veel nii palju, et enamasti kutsub ta ennast "titaks". "Tita tuli", "Tita otsib" jne. Endaga pahandades ütleb "Emma Anna!" (Tema enda leiutatud lühend Emma Johannast), issiga pahandab ka.. Saadab nurka, kisab "Ei kisu!" ja lõpetuseks teatab, et "Issi sooda!" :D
Pole suu peale kukkunud.. Ja miskipärast teab ta mis on "šokolaad". Ma ei tea kust ta seda õppinud on, sest mina pole talle seda tutvustanud. Ise ta kunagi šokolaadi saanud ka pole. Tema teab, et tema maius on küpsis/kõrsik/puuvili ja šokolaadid-kommid on emme-issi pärusmaa. Ta lausa sunnib meid kommi sööma, et ta saaks paberi prügikasti viia :D

Pilte siis ka:

Septembri alguses mõtlesime ühel kenal nädalavahetusel seenele minna.
Noh, ega me ei teadnud kohta ega midagi, läksime lihtsalt linnast välja metsa..
Tagasi tulime potska pohlade, jänesekapsaga (Emma istus päris pikalt jänesekapsa
hunnikus ja nokkis neid suhu) ja mitte rohkem ega vähem kui kahe seenega :D

Meie saak - puravik ja kukeseen.

Ja siis oli mul kunagi septembris veel aega ja nokitsesin
Emma vanast särgist ta nukule kleidi.

Ja Pepe konutas meie juures kui vanaema reisil käis

Emma otsustas tütarlapselikult jalg üle põlve istuma hakata

Ja mina tellisin endale ja Emmale sellised khuulid
Equa pudelid :)

Ja ta-daaa! Eile saabusid Emma Johanna imeilusad toolid :)

Tuba on kohe palju asjalikum ja nunnum :)

Lihtsalt mõned pildid

Ühel septembrikuu hommikul istus meie rõdul selline linnuke. Lasi ennast vaadata,
tšillis-hängis umbes tunnikese ja siis läks jälle minema. Endast maha jättis 3 portsu
kakat.

Emma linnukest vaatamas.

Emme näputöö. Kaltsuvaip Emma väikseks jäänud riietest, mis olid juba liiga
nirud, et teisele ringile saata.

Kuna Emma toa vaip on praegu tema voodi ees, selleks, et
Emmal oleks vähe pehmem kukkumine kui ta jälle voodist
välja peaks potsatama, siis sai kaltsuvaiba kohaks tema
kööginurga esine (algselt plaanisin nukuvoodi ette selle
panna, aga see sobib ju nii ilusti köögi ette..)

Üks päev pani Emma Johanna oma autod tuttu

Autod ilusti voodisse ja..

Tekk ka ilusti peale!

Emma kisub endiselt teinekord sokke jalast. Millegipärast
on tal komme neid oma voodi ette vaiba peale ilusti panna.
Aga nüüd üks päev leidis ta hoopis, et nukul oleks neid jalga
vaja ja pani hoopis talle need jalga.
See nukk ise on kusjuures nii umbes 20 aastat vana, minu vana
nukk. Leidsime ta Õismäe keldrist. Ta kitlil on auk sees ja ta on
pisut määrdunud (nühkisin teda küll, aga nägu ja käed jäid
ikka pisut hallikaks), kuid üldiselt on ta ikka päris heas
vormis. Nüüd tuleb natuke käsitööd teha, et nuku endale
mõne viisakama riide selga saaks :) Praeguse kitliga on
pepu paljas ja auk on ka sees.

Emma laulab

Emma Johanna jalutab Pepega

Üks nohu ajab teist taga..

Ja täpselt nii ongi!
Emma Johanna jõudis lasteaias käia nädal aega ning siis jäi esimese ametliku lasteaia nohuga koju. Andis mulle ka nohu-köha ja nii me siin koos nädalakese nohisesime, turtsusime-plärtsusime ja köhisime.
Nüüd siis jõudis Emma jälle nädala lasteaias käia ning eile jäi jälle nohusena koju. Kolmapäeval aevastas peale lasteaeda õhtul kahtlaselt palju ja ma aimasin seda ette, et ilmselt tuleb raske öö.. Ja nii oligi. Käisin last lohutamas ja paitamas, mis selle värske nohuga muud teha on.. Nüüd püüame siin ravida teda, jälle. Lasteaeda ma seekord ei helistanudki, ilmselt said nad vihjest aru, et kui hiljemalt 9.30 Emmat kohal pole, siis järelikult ei tule ka. Eile õhtul oli nimelt lastevanemate koosolek seal ja kuna see toimub ka rühmas, siis mõtlesin, et eks ma pärast räägin kasvatajatele, et neiu meil jälle tatise ninaga kodus on ja eks siis loodetavasti jälle järgmine nädal mingi aeg tuleb jälle rühma.
Ise sain ma ka natuke haltuurat teha sel viimasel nädalal kui Emma lasteaias oli. Tempo oli ikka taga. Hommikul üles, Aigoriga koos tööle, seal pakkisin hunnikute viisi pakke ja umbes nelja aeg silkasin koju, et võtta ratas (halva ilma korral auto) ja neiule järgi vurada. Millegipärast on viimastel päevadel rühmas olnud kella 16.30 aeg (ehk sel ajal kui talle järgi olen jõudnud) lisaks Emmale veel ainult 2 last. Mõtlen, et kuidas küll kõik saavad nii ruttu enda väikestele järgi tulla.. Kas tõesti teistel on sellised tööd, et saab nii vara järgi minna. Või ei käi üks vanematest tööl. Meil on seal üks nähtavalt beebiootel emme ja teine väikse beebiga.. Ja ühe poisi vanemad on temaga lausa iga kord koos asju ajamas käinud ja ütlevad, et nemad ei käi kumbi tööl. (Natuke epakas nagu tundub, ei tea millest nad siis elavad, kui kumbki neist tööl ei käi..)

See selleks, igaljuhul nüüd on koosolekul siis käidud ja muljed on saadud. Direktor on selline vanem tädike ja midagi väga asjalikku sealt tema jutust nüüd välja ei tulnud. Lisaks üldisele infole sai kuulda ka kiunumist, et raha on vähe ja mingi häda pidi selle sõimeaedikuga ka tema arvates olema.. Et pole piisavalt hea ja suur ja vägev. Minu arvates on küll 5+ ja meie rühma kasvatajad ütlesid ka, et pole vaja mingit träni sinna juurde, et kui lastega tegeleda, siis ei ole vaja nii palju asju. Kui seal niisama passida, siis võib vinguda küll.. Ühesõnaga, direktor niutsus, et vanemad võiksid rahaliselt aeda toetada, samas rääkis ka sellest, et majanduslike raskuste puhul on võimalik saada soodustust kohamaksu ja/või toiduraha pealt, aga see tähendab muidugi igasuguste tõendite hankimist ja siin-seal halamist. Kohamaks on hetkel 37 eur+ mingid kopikad ja tuleva aasta algusest pidi tõusma veelgi. Toiduraha on meil seal 1,6€ päev.
Kui direktori poolne koosolek minus eriti positiivseid tundeid ei tekitanud, siis rühma oma oli vastupidi väga asjalik ja tore. Jätkuvalt arvan ma, et meie rühma etteotsa on sattunud väga toredad, mõistlikud ja meeldivad kasvatajad. Ja seegi koosolek kinnitas seda. Lapsevanemad on meil seal ka üldiselt ja suures enamuses mõistlikud inimesed. Räägiti kuidas lastel läinud on ja mis edasi. Näiteks toimub isadepäeva aegu ühe neljapäeva hommikul pudru söömine isadega :) Ja jõulude aegu on tulemas ka Jõuluvana, niiet selleks küsimuseks peaks ka välja mõtlema, mis kingitused meie jõnglased endale Hr Jõuluvanalt saada võiksid. Et kõigil oleks ühtemoodi, et see pakuks rõõmu ja saaks kohe uudistada, mis see on. Ja rahasid tuleks koguda, sest teinekord oleks ühtteist lastele vaja ja kasvatajad arvasid, et nende helkurvestid on üsna päevinäinud ja üleüldse on neid 5 tk liiga vähe. Niisiis otsustasime, et ostame jõmmidele uued vestid sinna, edaspidi saavad teised mudilased veel kanda. Või siis pool rühma saab 2 aastat, sest pidi nii olema, et kes 1. oktoobriks 2015 3-aastaseks ei saa, jäävad sõime edasi. Emma Johannaga seda muret pole, küll aga on suur osa meie rühma lastest 1a 10k, sünnipäevad seega alles oktoobris, niiet nemad jäävad siis ilmselt maha. Emma ja teised suuremad lapsed lähevad edasi tavarühma.
Vottt nii. Teised vanemad muljetasid ka, et ka neil on kodus tunda lasteaia mõjutusi. Nagu ka meil. Nädalavahetusel hakkas Emma nimelt omaette laulma "Piilupart oli piilupart!", vaimustus rongiraamatust kasvab iga päevaga ning eile tuli "Piilupart oli rongijuht!" ka ära :D Ja siis on meil see "Kop-kopp!" kah veel (Põdra maja laulust) ja iga kord kui kuskil mingi uksekella hääle moodi heli kostab, vot siis on kohe eriti tore :D Näiteks käisime Selveris eelmise nädala lõpul ja võtsime sealt sinki ning kui teenindaja uue numbri vajutas käis selline heli jälle, Emma oli kohe elevil ja teatas: "Onu Mati tuliii!" Koosolekul rääkisid kasvatajad ka, et kuna lapsed on hakanud aru saama, et kui uksekell käib, siis tuleb kellegi emme või issi, siis on nad kohe neile uksekella peale öelnud, et see on onu Mati ja onu Mati tuli. Siis pidavat kohe rahulikum seis seal neil olema, muidu on kõik ärevil, et kas minu emme ja miks minu emme ei tulnud. Väga vahva igatahes :) Üleüldse kiitsid järkuvalt lapsi, et kui alguses neile laste nimekiri anti ja nad nägid, et enamus on 1a 10k, siis oli ikka hirm nahas küll, et mis nende jumbudega peale hakata, aga üle ootuste tublid on. Kõik söövad ja magavad ilusti ja pole mingit hirmsat lollitamist neil seal, kui välja lähevad. Kõik istuvad ilusti oma kappide ees ja ootavad, et neid riidesse aidataks. Ainult õuest tulles pidid mõned nukraks muutuma. Kui nad selle paela otsas rongi sõidu lauluga minema hakkavad on kõik ok, aga kuskil poolel teel hakkavad nurisema osad. Ei tea siis, kas ei taha tuppa minna või on nälg juba silme ees või uni kohal. (Kusjuures Emma teatas ka eile õhtul ise, et tal on uni :))

Püüame nüüd jälle terveks saada (kusjuures tundub, et see õli-küüslaugumahla määrimine ninna on päris tõhus. Tundub, et nohu on ikka kergem kui ta nt eelmisel korral oli), et saaks jälle lasteaeda teistega mängima minna (kuigi nad pidavat rohkem igaüks omaette nokitsema, teisi matkima ja pisut mänguasjade pärast kaklema)! ;)

Kuidas Emma Johanna kaheseks sai ❥

Meie kullakallil Emma Johannal oli esmaspäeval tema 3. sünnipäev. Erinevalt eelnevast kahest aastast oli seekord ilm väga niru.. Kui Emma sündis siras taevas päike, oli soe ja kena. Ka aastast sünnipäeva tähistades oli ilus suveilm, aga tänavu on meil siin juba sügis käes.
Otsustasime, et kuna Emma on juba päris suur ja asjalik plika, siis võiks talle ikka eakaaslasi ka külla kutsuda sünnipäeva puhul, et ka temal oleks üks tore päev. Kuna sünnipäev oli aga esmaspäeval, siis otsustasime selle päeva üks päev varem ära tähistada - teiste lastega ja pere keskis.
Lõpuks tulid meile külla Kätlin koos Sabrina ja tema suure õe Sandraga ning Kaarel ja Sibelle Marielli ja Kennetiga. Tegelikult lubasid tulla ka Silja Lisettega (ei jõudnudki kahjuks meiega mängima seekord) ja Karmen, Keiti ja Kert koos emme-issiga. Kaksikud olid aga nohuseks jäänud, niiet nende jaoks jäi ka pralle sel korral ära. Aga tore, et tulid need kes tulid ja lastel oli kohe kindlasti vahva koos toimetada :) Ja õhtul tulid veel vanaema-vanaisa, onu Ivari ja Hiiumaa vanaema ka külla.
25. augusti hommikul äratasime Emma muside saatel ja läksime kõik koos teda lasteaeda ära viima, kaasas eelneval päeval emme poolt küpsetatud kohupiimakook mustikatega. Viskasin üle õla ka kaamera ja väikse kotikesega kaasa küünlad, mis koogi peale panna. Emmal oli muidugi kurb, et emme-issi ära pidid minema, kuid kui talle lõunal järgi läksin oli ta jälle rõõmus. Kasvatajad kiitsid ka, et kõik oli kena ja tore, laps rahulik ja rõõmsameelne. Peale hommikusööki olid nad küünlad koogile pannud ja pilti ka teinud. Ja kuigi mulle öeldi veel eelmise nädala lõpul, et võib tuua väikse tordi ja ma selle asemel küllaltki suure koogi viisin, sain tagasi tühja nõu. Lapsed olid kõik pintslisse pistnud :) Loodan, et oli ka hea (kuigi neiu Mirle sõnul ei olnud hea :D Vanaema küsis talt hiljem garderoobis, et kas oli hea kook ja tema vastas ilma mõtlemata: "Ei olnud.") Ise ju maitsta ei saanudki.. No küllap kõlbas, kui kõik ära söödi.
Õhtul sai Emma Johanna piduliku päeva puhul ka jäätist :) Jäätis on Emma lemmik, seda sõna ei tohi isegi mainida, kohe on viuviu lahti. Omavahel räägime Aigoriga ettevaatlikult, et "Khm, kas sa seda, icecream'i ka võtsid?" :D

Pilte kah, meie sünnipäeva pidustustest, meeldejäävamatest kingitustest ja värskest kahesest:

Kennetit abistamas :D

Kimasid kahekesi ringi, Emma rattaga, Kennet autoga.

Emma Johanna tuba oli tõeline mängupõrgu

Laud oli lookas (ja Emma sööb jälle hästi, lasteaed on hästi mõjunud :))

Väike Sabrina magas küll suurema osa peost maha,
kuid kui lõpuks ärkas, sai ikka ka natuke ringi uudistada.
Pildil suure õega rattaga sõitmas

Kennet musitseerimisele pausi tegemas. Ja näe, issi tegi Emma sünnipäeva puhul
voodiga ka väikse triki - võttis esimesed võred ära. Kartsin veel, et Emma hakkab
nüüd uneaegadel ringi kondama, aga päris rahulikult on läinud siiani. Jääb üldiselt
ikka ilusti magama.

Siis kui külalised läinud olid. Emmal oli seljas Balilt
ostetud kleidike. Suuruseks oli sel märgitud küll 24-36
kuud, kuid tegelikult on ta ikka väiksem ja võin julgelt
öelda, et kui nüüd kohe mõnda sobivat pidulikku üritust
ei toimu kohe, siis ilmselt on see ka ainuke kord kui see
kleit meil selga saab :( Kahju, armas ja kena kleidike on,
aga mitte mingit kasvuvaru sel enam pole, pepu
hakkab välkuma õige pea..

Lasteaias sünnipäeva tähistamas. Emma Johanna lauanaabriteks on Mia Marii,
Sten Erik ja Glisett.

Väike pudilõug :)

Selline ongi siis Emma lasteaia rühmaruum. Selja taha jääb mängimisala ja
kasvatajate laua kõrvalt viib uks magamistuppa, kus neil on lahtitõmmatavad
narid (nagu sahtlid tulevad lahti, 3 voodit ühes)

Pärast vaatasime Emmaga koos pilte, mis lasteaias tehti ja Emma rääkis:
"Kook, tuled, tita." Tuled tähendas siis küünlaid. Ja küsisin talt, et kas ta puhus
ise ilusti küünlad ära, selle peale vastas: "tädi aitas".

Meie värske kahene täna, peale lasteaeda kodus poosetamas.
NB! Johanna (nagu teda tihti lasteaias kutsutakse) ütles
täna lasteaiast koju minnes oma esimese 4-sõnalise lause -
"See on meie auto." Varem on ta kuni 3-sõnalistega
piirdunud.

.. Ja õuna näksimas.

Seoses tähtsa päevaga sai Emma mängunurk ka täiendust mänguköögi näol
(ja kõige sinna juurde kuuluva nagu mängutoidud ja söögi tegemise nõud,
mis olid samuti kingitused)

Emma lemmik kingitus. Vanaema tõi Inglismaalt
seljakoti. Nüüd käib Emma sellega isegi toas :D
Lasteaeda minnes paneme ta tavaari sinna sisse ja
väga tähtsalt kannab seda :)

Kätlin, Sandra ja Sabrina tõid nukkudele voodi. Nüüd käib magaminemise rituaalide
hulka ka nukkude oma voodisse magama panemine. Muuseas, Emma laulab
neile ka ilusti ikka unelaulu, teeb musi ja pai ja soovib "head ööd!"

Triigitavad nimesildid! Kätlin tõi jällegi. Ma tõesti juba üks päev kujundasin neid
ja mõtlesin, et ühe pisikese portsu peaks ikkagi tellima. Nüüd on muretu, ongi
olemas ühed armsad nimesildid :) Suured tänud!

Emma oma köögis askeldamas

Panime selle köögi veel Aigoriga koos ööl vastu
pühapäeva kokku. Kruvisime isegi ligi 2h.
Tarisime siis vaikselt selle neiu tuppa ja hommikul
ärkasime pottide-pannide kolina peale :)

Kaarli, Sibelle ja laste poolt toodud mängutoos. See on üleskeeratav ja
baleriin hakkab muusika saatel tantsima kui karp avada. Väga ilus ja armas
asjake. Sees olev roheline patsikumm pärineb aga nende toodud Barbie
üllatusmunast.

Meie muljed lasteaiast

Nonii, see esmaspäev oli meil pidulik päev. 18. augustil oli Emma Johanna esimene lasteaia päev.

Esimesel päeval käisime lasteaiast koos. Meie rühma nimi on Mesimummud. Selgus, et rühmas on kirjas 18 last (kusjuures üks Emma on veel. Ise mõtlesin hiljem, et nii hea, et Emmal ikka teine nimi ka on, siis ei sõima keegi teda suureks/väikseks või esimeseks/teiseks Emmaks või Kuuse Emmaks vms :D) ja enamus on need kõige nooremad ehk 1a 10k (teoreetiliselt siiski mitte, sest 1a 6k vanused võivad juba aeda tulla, aga alla 1a 10k vanuseid meil seal esialgsetel andmetel pole). Kõige vanem laps on Kristjan, kes on 2a 4k vana. Kristjan on väga asjalik poiss, kuid talle ei meeldi teistega koos väga mängida. Kui Emma tahtis ka temaga koos mängida käratas Kristjan kohe, et tema mängib ise, tema mängib ja Emma muidugi ehmatas ära kohe :D Emma Johanna pole olelusvõitlusega harjunud. Talle oleme ikka õpetanud, et tuleb ilusti küsida "palun anna" ja öelda "aitäh" ja "palun" jne.
Nii kui uksest sisse astusime paluti meil valida endale ühe meeldejääva pildiga kapp. Valisime kuu pildiga kapi. Selle sama pildi järgi tunneb laps ära ka oma pudipõlle ja rätiku koha. Pidime lasteaeda viima ka pissipoti. Põlle pidime ka ühe juurde ostma, sest Emma on teadagi meil muri, sööb väga räpakalt.. Seega on meil põlle ka kodus vaja. Lasteaeda sai aga plastikust roosa põll, mille kenasti ära sildistasin, et teistega sassi ei läheks. (Kusjuures uus pott pakkus õhtul palju elevust. Kohe oli vaja kõigi pottide peal käia. Issi tõi suure poti jaoks ka väikse prill-laua, niiet sai suurele potile ka. Muidugi ta midagi ei teinud ühegi sisse neist, aga nii vahva oli ju.)
Igatahes, esimesel päeval oli Emma pigem arglik ja väga teiste lastega kampa kohe mängima ei läinud. Pigem sõbrustas laste vanematega :) Siis aga käisime kogu rühmaga väljas. Neil on seal omaette aed ümber väiksemal mängualal, mis on mõeldud sõimerühmade jaoks. Meie lasteaias on kokku 3 sõimerühma ja selleks, et kasvatajad aru saaksid, kelle rühma jütsid kus on, on kahel rühmal seljas vestid (Mesimummudel kollased) ja ühel pole.

Emma Johanna oma esimesel lasteaia päeval - täpselt nädal alla 2-aastaseks saamist

Mänguväljakule mindi nöörist kinni hoides ja rongisõidu laualu saatel :)
Pildil paistavad veel Kaja Elisabet, Sten Erik, Lenne Marie, Kristjan ja Ranno.

Peale õuest tulekut oli Emma kohe palju seltsivam ja üldse tundsid kõik lapsed end paremini. Olgu öeldud, et sel esimesel päeval oli kohal 9 last + 1 kes käis peale väljas käimist korra uudistamas koos emme-issiga. See uudistaja pidi aga alles tuleva nädala algusest käima hakkama.
Tagasi koju läksime positiivsete muljetega. Mulle igatahes küll meeldis. Kasvatajad olid asjalikud ja oli näha, et neile see töö sobib (juba uksekella lastes kõlab lapsesõbralik "Mesimummud" :D). Ja meeldis ka see väljas käimise süsteem ja kõik :) Emma pandi ka kohe sööma, kuigi läksime alles kl 9'ks ja arvestasin, et ta sööb mul kodus.
Peale lõunasööki vurasime jälle käruga koju. Minu enda jaoks oli see poolik päev isegi väsitavam. Appi kuidas see pea lõhkus pärast.

Teisipäev oli teine päev ja peale hommikusööki hakkasid vaikselt emmed-issid ära kaduma. Nii siis öeldi ka mulle (kes ma juba tegelikult vaikselt nurgas ajakirja lugesin), et võib ära minna, et lapsed saavad hakkama. Ütlesin siis Emma Johannale, et emme läheb nüüd, aga tuleb varsti jälle tagasi. Emma oli hetkeks pisut nukker, tegi kalli ja läks siis kohe kasvataja tädiga raamatut vaatama laua äärde. Tegelikult ei läinudki ma kuskile kaugele, istusin ainult neil seal garderoobis. Vihma sadas iga natukese aja tagant, niiet nad väljas ei käinud, trallisid toas - laulsid, tantsisid, mängisid :) Emma poolt oli kuulda vaid rõõmsaid kilkeid. Tervelt 1,5h emmest eemal olekut polnud mingi probleem :)

Õnneks oli vahepeal vaba päev. Oi kuidas ma seda vajasin!
Ja siis saabus tänane, neljapäev. Läksime 8.30'ks seekord rattaga kohale. Nii kui sisse saime ja Emma riidest lahti sain, kupatati mind kohe minema, et täna on lapsed ilma vanemateta. Panin siis õueriided nähtavale kohale, tegime Emmaga kalli-kalli, lehvitas ja ütles mulle veel "tšau!" ja nii ma läksingi. Sõitsin jälle rattaga koju, nautisin imelikku vaikust ja täitsin Emma kohta ankeeti lasteaia jaoks ja oligi aeg tagasi minna. Jõudsin sinna 11.45. Helistasin ukse taga kella ja sellele vastati, et neil on kõik korras ja hakkavad kohe sööma, niiet tulgu ma kl 12 tagasi :D Niisiis jäin sinna uksetaha passima, lõpuks kogunes igavlevaid ja lapsi igatsevaid vanemaid ukse taha päris korralik kogus :D Läksime punkt kl 12 kõik sisse ja ootasime oma mudilasi nende kappide ees. Päris vahva oli kui kasvataja esimese lapse oma kapi juurde saatis ja imestas, et "Oi, teid on siin nii palju!" :D Igatahes, kõik oli hästi olnud, lapsed olid tublid olnud kõik. Mõni üksik oli natuke nutnud, aga Emma polnud nende seas. Käisid koos väljas ka. Emma tuli rõõmsalt mu juurde ja seletas, et temal oli äge :D
Homme tuleb meil ilmselt samasugune päev. Jälle hommikusöögiks kohale, siis teeme tšau-tšau ja emme vaatab endale ise tegevust kuni kl 12ni.
Üldse lõunaunele saab lapsi jätta alles 1. septembrist. Senikaua on selline tasane harjutamine.

Selle positiivse postituse lõppu üks positiivne pilt ka, sellest ajast kui oli veel suvi ja sai rannas suplemas käia:

Kakumäel suvitamas