Esimesel päeval käisime lasteaiast koos. Meie rühma nimi on Mesimummud. Selgus, et rühmas on kirjas 18 last (kusjuures üks Emma on veel. Ise mõtlesin hiljem, et nii hea, et Emmal ikka teine nimi ka on, siis ei sõima keegi teda suureks/väikseks või esimeseks/teiseks Emmaks või Kuuse Emmaks vms :D) ja enamus on need kõige nooremad ehk 1a 10k (teoreetiliselt siiski mitte, sest 1a 6k vanused võivad juba aeda tulla, aga alla 1a 10k vanuseid meil seal esialgsetel andmetel pole). Kõige vanem laps on Kristjan, kes on 2a 4k vana. Kristjan on väga asjalik poiss, kuid talle ei meeldi teistega koos väga mängida. Kui Emma tahtis ka temaga koos mängida käratas Kristjan kohe, et tema mängib ise, tema mängib ja Emma muidugi ehmatas ära kohe :D Emma Johanna pole olelusvõitlusega harjunud. Talle oleme ikka õpetanud, et tuleb ilusti küsida "palun anna" ja öelda "aitäh" ja "palun" jne.
Nii kui uksest sisse astusime paluti meil valida endale ühe meeldejääva pildiga kapp. Valisime kuu pildiga kapi. Selle sama pildi järgi tunneb laps ära ka oma pudipõlle ja rätiku koha. Pidime lasteaeda viima ka pissipoti. Põlle pidime ka ühe juurde ostma, sest Emma on teadagi meil muri, sööb väga räpakalt.. Seega on meil põlle ka kodus vaja. Lasteaeda sai aga plastikust roosa põll, mille kenasti ära sildistasin, et teistega sassi ei läheks. (Kusjuures uus pott pakkus õhtul palju elevust. Kohe oli vaja kõigi pottide peal käia. Issi tõi suure poti jaoks ka väikse prill-laua, niiet sai suurele potile ka. Muidugi ta midagi ei teinud ühegi sisse neist, aga nii vahva oli ju.)
Igatahes, esimesel päeval oli Emma pigem arglik ja väga teiste lastega kampa kohe mängima ei läinud. Pigem sõbrustas laste vanematega :) Siis aga käisime kogu rühmaga väljas. Neil on seal omaette aed ümber väiksemal mängualal, mis on mõeldud sõimerühmade jaoks. Meie lasteaias on kokku 3 sõimerühma ja selleks, et kasvatajad aru saaksid, kelle rühma jütsid kus on, on kahel rühmal seljas vestid (Mesimummudel kollased) ja ühel pole.
 |
| Emma Johanna oma esimesel lasteaia päeval - täpselt nädal alla 2-aastaseks saamist |
 |
| Mänguväljakule mindi nöörist kinni hoides ja rongisõidu laualu saatel :) Pildil paistavad veel Kaja Elisabet, Sten Erik, Lenne Marie, Kristjan ja Ranno. |
Peale õuest tulekut oli Emma kohe palju seltsivam ja üldse tundsid kõik lapsed end paremini. Olgu öeldud, et sel esimesel päeval oli kohal 9 last + 1 kes käis peale väljas käimist korra uudistamas koos emme-issiga. See uudistaja pidi aga alles tuleva nädala algusest käima hakkama.
Tagasi koju läksime positiivsete muljetega. Mulle igatahes küll meeldis. Kasvatajad olid asjalikud ja oli näha, et neile see töö sobib (juba uksekella lastes kõlab lapsesõbralik "Mesimummud" :D). Ja meeldis ka see väljas käimise süsteem ja kõik :) Emma pandi ka kohe sööma, kuigi läksime alles kl 9'ks ja arvestasin, et ta sööb mul kodus.
Peale lõunasööki vurasime jälle käruga koju. Minu enda jaoks oli see poolik päev isegi väsitavam. Appi kuidas see pea lõhkus pärast.
Teisipäev oli teine päev ja peale hommikusööki hakkasid vaikselt emmed-issid ära kaduma. Nii siis öeldi ka mulle (kes ma juba tegelikult vaikselt nurgas ajakirja lugesin), et võib ära minna, et lapsed saavad hakkama. Ütlesin siis Emma Johannale, et emme läheb nüüd, aga tuleb varsti jälle tagasi. Emma oli hetkeks pisut nukker, tegi kalli ja läks siis kohe kasvataja tädiga raamatut vaatama laua äärde. Tegelikult ei läinudki ma kuskile kaugele, istusin ainult neil seal garderoobis. Vihma sadas iga natukese aja tagant, niiet nad väljas ei käinud, trallisid toas - laulsid, tantsisid, mängisid :) Emma poolt oli kuulda vaid rõõmsaid kilkeid. Tervelt 1,5h emmest eemal olekut polnud mingi probleem :)
Õnneks oli vahepeal vaba päev. Oi kuidas ma seda vajasin!
Ja siis saabus tänane, neljapäev. Läksime 8.30'ks seekord rattaga kohale. Nii kui sisse saime ja Emma riidest lahti sain, kupatati mind kohe minema, et täna on lapsed ilma vanemateta. Panin siis õueriided nähtavale kohale, tegime Emmaga kalli-kalli, lehvitas ja ütles mulle veel "tšau!" ja nii ma läksingi. Sõitsin jälle rattaga koju, nautisin imelikku vaikust ja täitsin Emma kohta ankeeti lasteaia jaoks ja oligi aeg tagasi minna. Jõudsin sinna 11.45. Helistasin ukse taga kella ja sellele vastati, et neil on kõik korras ja hakkavad kohe sööma, niiet tulgu ma kl 12 tagasi :D Niisiis jäin sinna uksetaha passima, lõpuks kogunes igavlevaid ja lapsi igatsevaid vanemaid ukse taha päris korralik kogus :D Läksime punkt kl 12 kõik sisse ja ootasime oma mudilasi nende kappide ees. Päris vahva oli kui kasvataja esimese lapse oma kapi juurde saatis ja imestas, et "Oi, teid on siin nii palju!" :D Igatahes, kõik oli hästi olnud, lapsed olid tublid olnud kõik. Mõni üksik oli natuke nutnud, aga Emma polnud nende seas. Käisid koos väljas ka. Emma tuli rõõmsalt mu juurde ja seletas, et temal oli äge :D
Homme tuleb meil ilmselt samasugune päev. Jälle hommikusöögiks kohale, siis teeme tšau-tšau ja emme vaatab endale ise tegevust kuni kl 12ni.
Üldse lõunaunele saab lapsi jätta alles 1. septembrist. Senikaua on selline tasane harjutamine.
Selle positiivse postituse lõppu üks positiivne pilt ka, sellest ajast kui oli veel suvi ja sai rannas suplemas käia:
 |
| Kakumäel suvitamas |
No comments:
Post a Comment