Natuke rohkem kui pool aastat tagasi oli Evake veel mul kõhus laiutamas, pitsitas põiele ja togis niisama. Täitsa armas mõelda! :)
Üllatuslikult tuli ta meile hoopis varem kui esialgu oodata oskasime. Ma ei jõudnud isegi kodu ta tulekuks ära koristada, hea et haiglakotigi kokku sain ja Emma kuidagi juttude poolest ära räägitud, et Aigor saaks mind toetama tulla.
Ja ta oli meil nii kribuke! Koju saades alla 4kg, meil pole nii pisikest beebit enne olnudki!
 |
Kribuke veel sünnitusmajas |
 |
Tsips enne esimest minisünnipäeva õega. No te vaadake vaid seda säärejooksu! :D |
Ja nüüd - pahpah! Poole aastaga on lisandunud kribukesele 15 cm kasvu ja kaalu (sünnikaalule) 5285g. Eva Karoliina on nüüdseks pisike trulla oma 9,3 kg ja 67 cm juures :)
 |
Täpselt 6-kuusena :) Nii tähtsa minisünnipäeva puhul kinkisime Eva Karoliinale laulukoera |
Sööb tublisti püreed ja putru, püüab ringi liikuda, mängida, hambaid sügada..
Täna üllatusin tõsiselt, et meil on nii tark tüdruk juba kodus (ja ma ei mõtle siinkohal Emmat, kes on ka päris nutikas lutikas). Ma valmistusin Evale pudru andmiseks, panin ta juba lamamistooli istuma, põlle ette, tegin veel keeduvett soojaks ja mõtlesin, et selleks ajaks kui pudrupulbri vee sisse tõstan, annan tirtsule ta beebilusika kätte, et las närib seda niisama kuniks puder on valmis ja saab sööma hakata. Andsin siis lusika talle silme ette, tavaliselt huvipakkuva eseme puhul (st kõikide asjade puhul) sirutab ta siis käe(d) ette, haarab endale pihku ja pistab suhu, aga seekord vaatas Eva rahulikult ja mõtlikult ning tegi siis hoopis suu lahti nagu väike linnupojake. Oh, mu pisikene! Tundub, et lusika funktsioon on igatahes selge ja niisama järamise asemel tahtis neiu hoopis, et ma talle sellega miskit hääd suhu pistaksin :) Oehh :) Tegin siis hoopis kibekähku pudru valmis ja kasutasimegi hoopis lusikat otstarbekalt. Sõi kõik oma pudru ära, piima peale ja kakis siis ennast kurguauguni täis. Jälle oeh :D Seda pole ammu juhtunud. Eva on üldiselt päris viisakaks hakanud sellessuhtes, et pole enam mingeid kakarünnakuid teinud, oksendamist (st piima väljaheidet peale söömist) on samuti vähemaks jäänud.
3 päeva peale 5-kuuseks saamist hakkas Eva lõpuks seljalt kõhule keerama. Alguses üle vasaku õla, hiljem proovis ka üle parema. Ka teistpidi keeramisega saab ta hea tahtmise juures hakkama.
Täpselt 25. novembril hakkas Eva lõpuks ka liikuma. Roomata ta veel ei oska, küll aga tagurdada :) Esimese hooga ta tagurdas ja nuttis samal ajal - lootis ju ikkagi edaspidi liikuda, mitte järjest kaugemale mänguasjadest liikuda. Nüüd on ta aga juba vilunum tagurdaja. Mõnikord jätkuvalt pahurdab, aga tegelikult on ta päris tore ringikodija. Panen ta alati mängumatile maha ja sealt ta siis vaatab ise edasi, keerutab ennast kõhuli olles ja tagurdab mingis suunas. Ükspäev süüa tehes jõudis ta minu juurde kööki (ringiga käis ühtlasi läbi ka oma "mänguväljakult"), eile läks ta diivani kõrvale akna juurde ja võttis koha sisse kardina taga, täna hakkas juba vaat et õue poole minema.. Nihverdas end mängumatile, püüdis seda rippuvat kala ära süüa.. Ürituse nurjudes lahkus dramaatilisel (kiun, ving, jorin, torin) ja hakkas koridori poole tagurdama.
Pean nentima, et üldiselt on Evake meile hea beebi olnud selle poole aasta jooksul.. On olnud halbu öid ja halbu päevi, aga neid on ikka kordades vähem olnud kui häid. Emma on olnud üsna mõistlik, õe suhtes hoolitsev ja armas. Tänagi enne lasteaeda minekut luges mulle sõnad peale, et hoolitsegu ma siis ikka õe eest ja, et ma läheks ikka ta juurde kui ta häält teeb. :)
Aga nüüd, praegu.. Eval on mingi paha notsu periood peal. Ma ei tea, mis juhtunud on, miks see nii on, aga ta ei ole meil enam nõus lutti imema. Nüüd kui ta on 6-kuune võtsin talle välja uued lutid, mis on 6-12 kuud suurusele. Ei sobi need talle ega ka ta esimesed MAMid, mida ta sünnist saati rõõmuga lutsutanud on. Suure hädaga saan talle vankris veel luti suhu, aga toas mitte. Miks see oluline on? Sellepärast, et lutt kuulub meie magamapanemise rituaali hulka ja kui see ära võtta, siis ei ole see enam teps mitte lihtne. Nüüdseks on ta juba 3 õhtut ilma lutita magama jäänud. Päevauned on jube keerulised ja unetsükli vahetus ei tule endiselt hästi välja.. See lõputu beebi unne panemine on minu jaoks väsitav. Jääb vaid õnne tänada, et temaga on tegelikult ju kõik korras ja vähemalt oskab ta öösiti magada (veel, ptüi-ptüi-ptüi). Kui need luti ja unejamad kõrvale jätta, siis tegelikult on meil nii armas pesamunake! :)
Lõpetuseks, nagu ikka, posu pilte (meie viimasest kuust):
 |
Meie vägagi mõistlik 4-aastane :D Vähemalt koristas ise ära selle laga |
 |
Lõunaunne! :) Need puukesed ehtisime nüüd detsembris tuledega |
 |
Õed nunnud olemas |
 |
Tere hommikust issi! Isadepäeva hommik :) |
 |
Isadepäeval vanaisal külas |
 |
Vanaisa lapselastega |
 |
Tegime Eva Karoliina käe- ja jalajälje ka ära 6-kuuseks saades :) |
 |
Kus on beebi? :D |
 |
Tegeime Emmaga koos mahladele sildid, et lasteaeda jõululaadale saata. |
 |
Minu arvates said päris toredad :) |
 |
Ja ta-damp-tadaa! Aigorile tegime isadepäeva puhul tüdrukutega koos sellise uhke särgi. Kaardi ja kooki sai muidugi ka :) Vanaisad said ka kaardid. |