Käbikeste kasvamisest: Jõuluhõngulised seiklused

Miskipärast paistab see detsembri kuu see aasta nii kähku minevat. See nädal ongi juba jõulud! Ja järgmise nädala lõpus saab aasta läbi..

Päkapikud veel käivad :)

Detsembri esimesel nädalavahetusel käisime Raekoja platsil. Tahtsin jõuluturul veidi ringi luusida, linna jõulupuud kaeda ning lastega Jõuluvana majakeses ära käia. Lõpuks läks aga nii, et passisime väikseid tüdrukuid ja naljakaid tädisid, kes seal püstipandud laval ringi kepsutasid ning ootasime samal ajal Jõuluvana järjekorras. Peale löögile saamist mõtlesin, et vaataks veel jõuluturul ringi, aga rahvast oli nädalavahetusel palju ning vankriga liiklemine seal oli keerulisem kui oodata oskasin. Seega jäi see üritus lihtsalt Jõuluvana külastamiseks ja noh, linnuke sai justkui kirja.

Teisel nädalavahetusel võtsime plaani piparkoogiteo ning metsast kuuse toomise. Viimast filmisin ka ning põgusa klipi plaanin blogi jaoks millaski (veel sel aastal) kokku keevitada. Väikse vimpkaga kuuse toomise lugu sai:
Käisime samas kohas kus eelminegi aasta RMK alal (eelmine aasta oli seal palju jõulupuu otsijaid). Matkasime lastega päris pikalt ja lõpuks tagasiteel auto juurde leidsime oma puu :) Ma ei saa aru, kuidas me enne ei näinud.. Täpselt elektriliinide all. Tatsasime siis rõõmsalt auto poole edasi, minul Eva kõhukotis ja Emma käe kõrval, Aiks vedas puud. Ja siis märkasime, et oleme jahimeeste poolt "sisse piiratud" :D Seljatagant kaugustest paistsid 2 oranži vestiga püssiga meest koeraga ja meie auto juures seisis veel üks. Kui auto juurde jõudsime, küsis too jahimees, et kuidas me julgesime niimoodi sinna metsa minna praegu, et nad võivad tulistada ju. Meil õnneks kõigil kirkad riided seljas, nii et paistame looduses silma ja ühtegi looma me ka ei näinud, aga mnjah.. Siis kui läksime ei olnud seal hingelistki ja ei osanud aimatagi, et midagi sellist võib toimuda.. Ütles, et peavad põdrajahti, aga seal pidavat kõiksugu loomi olema. Kui seal ka mõni põder oli, siis nende kurvastuseks peletasime me oma jutuvadinaga enne nad ilmselt minema :D
Ja ma arvasin, et jõulupuu metsast toomine (st otsimine) on iseenesest juba paras seiklus.. :D Seekord sai eriti põnev käik meil!

Meie tänavune kuusepuu ja Emma Johanna selle ees kivikuju mängimas :D

Tõime alguses kuuse rõdule, esmaspäeva õhtul tõi Aigor selle siis tuppa ning ehtisime Emmaga selle kirju-mirjuks, et juba järgmine päev oleks mõnus jõulune taust beebidega pildistamise tarbeks meil olemas.

Vasakult: Hugo, Hanna, Loviise, Robert ja Eva Karoliina

Poistega :) Hugo, Eva Karoliina ja Robert

See nädal oli Emma Johannal ka lasteaias jõulupidu, kus käisime ka kogu famiiliaga kohal. Pidu oli tore, lapsed olid tublid ning Jõuluvana käis ka! :) Kingiks sai Hea tuju laulude plaadi ja oma nimega suure piparkoogisüdame.
Meil pole üldse olnud mahti mingeid luuletusi-laule õppida Emmaga, niisiis hakkasime eelneva päeva õhtul kähku nuputama, et mis teha.. Võiks ju ikka jõuluvanale rohkem midagi teha kui ainult patsu anda :D Emma tahtis Let it go'd laulda :D Aga ilmselgelt ta seda ei oska ja harjutama polnud ka suurt nõus, sest sai aru, et ei tule eriti hästi välja. Kõlas see umbes nii: "Veli go, veli gooooo, gdjom stnjt oo!" (ehk arusaamatu mõmin ja mõned täppi täishäälikud) Lõpuks leppisime kokku, et loeb lühikese lihtsa luuletuse, teate küll, suhkrusai ja mina olen pisi-pisi :) Õppisime ja õppisime, harjutasime koos ja selgeks ta need 4 rida sai. Veel teel lasteaeda rääkis ilusti seda autos. Ja siis kui tema pakk jõuluvana käes oli ja tema nö tähetund oli.. Küsiti, et noo, kas laulad või loed luuletust või mis sa teed.. Ja ta teatas, et laulab. Ma juba hetkeks ehmatasin, et appi, hakkab oma veli go'd tegema :D Haha :D Aga ta laulis mingit omaloomingut, mis sisaldas nt muuseas lauset "sööme emme-issiga kõik toidu ära" (st oleme tublid) :D No see oli nii hea lihtsalt! Super üllatus, nii vahva! :) Aigor omaarust filmis.. Ja siis tuli välja, et sooda ei vajutanud nuppu nagu pidi ja kõik see kuld, mis meie lapsukese suust sel hetkel välja tuli, ei saanudki salvestatud.. Kahju.. No mis seal ikka, lahe tüdruk on ta meil ju ikkagi ja küll teeb veel meile toredaid nalju ja üllatusi, mille ka jäädvustatud saame :)
Valdav enamus teisi lapsi luges muidugi päris pikki luuletusi.. Vaid üks tüdruk tantsis ja üks poiss laulis lühidalt.. Õpetaja ütles pärast, et nad õpetasid kõigile lastele luuletusi. Vanemad olid üllatunud, et lapsed oskavad nii hästi, et kodus ju ei õppinud. Ja küsisin siis ka koduteel Emmalt, et kas tema ka lasteaias luuletust õppis ja selle peale ta suht vuristas ette ühe korraliku luuletuse mingist jõuluküünlast. What?? Kuidas ta mul nii targaks järsku saanud on? Ja vaat kus on iseloomu teisel. Teab ja oskab, aga ta tahab ikka omaloomingut jõuluvanale laulda :D Aga lahe, tore! :)