Jõuluhõngulised seiklused

Miskipärast paistab see detsembri kuu see aasta nii kähku minevat. See nädal ongi juba jõulud! Ja järgmise nädala lõpus saab aasta läbi..

Päkapikud veel käivad :)

Detsembri esimesel nädalavahetusel käisime Raekoja platsil. Tahtsin jõuluturul veidi ringi luusida, linna jõulupuud kaeda ning lastega Jõuluvana majakeses ära käia. Lõpuks läks aga nii, et passisime väikseid tüdrukuid ja naljakaid tädisid, kes seal püstipandud laval ringi kepsutasid ning ootasime samal ajal Jõuluvana järjekorras. Peale löögile saamist mõtlesin, et vaataks veel jõuluturul ringi, aga rahvast oli nädalavahetusel palju ning vankriga liiklemine seal oli keerulisem kui oodata oskasin. Seega jäi see üritus lihtsalt Jõuluvana külastamiseks ja noh, linnuke sai justkui kirja.

Teisel nädalavahetusel võtsime plaani piparkoogiteo ning metsast kuuse toomise. Viimast filmisin ka ning põgusa klipi plaanin blogi jaoks millaski (veel sel aastal) kokku keevitada. Väikse vimpkaga kuuse toomise lugu sai:
Käisime samas kohas kus eelminegi aasta RMK alal (eelmine aasta oli seal palju jõulupuu otsijaid). Matkasime lastega päris pikalt ja lõpuks tagasiteel auto juurde leidsime oma puu :) Ma ei saa aru, kuidas me enne ei näinud.. Täpselt elektriliinide all. Tatsasime siis rõõmsalt auto poole edasi, minul Eva kõhukotis ja Emma käe kõrval, Aiks vedas puud. Ja siis märkasime, et oleme jahimeeste poolt "sisse piiratud" :D Seljatagant kaugustest paistsid 2 oranži vestiga püssiga meest koeraga ja meie auto juures seisis veel üks. Kui auto juurde jõudsime, küsis too jahimees, et kuidas me julgesime niimoodi sinna metsa minna praegu, et nad võivad tulistada ju. Meil õnneks kõigil kirkad riided seljas, nii et paistame looduses silma ja ühtegi looma me ka ei näinud, aga mnjah.. Siis kui läksime ei olnud seal hingelistki ja ei osanud aimatagi, et midagi sellist võib toimuda.. Ütles, et peavad põdrajahti, aga seal pidavat kõiksugu loomi olema. Kui seal ka mõni põder oli, siis nende kurvastuseks peletasime me oma jutuvadinaga enne nad ilmselt minema :D
Ja ma arvasin, et jõulupuu metsast toomine (st otsimine) on iseenesest juba paras seiklus.. :D Seekord sai eriti põnev käik meil!

Meie tänavune kuusepuu ja Emma Johanna selle ees kivikuju mängimas :D

Tõime alguses kuuse rõdule, esmaspäeva õhtul tõi Aigor selle siis tuppa ning ehtisime Emmaga selle kirju-mirjuks, et juba järgmine päev oleks mõnus jõulune taust beebidega pildistamise tarbeks meil olemas.

Vasakult: Hugo, Hanna, Loviise, Robert ja Eva Karoliina

Poistega :) Hugo, Eva Karoliina ja Robert

See nädal oli Emma Johannal ka lasteaias jõulupidu, kus käisime ka kogu famiiliaga kohal. Pidu oli tore, lapsed olid tublid ning Jõuluvana käis ka! :) Kingiks sai Hea tuju laulude plaadi ja oma nimega suure piparkoogisüdame.
Meil pole üldse olnud mahti mingeid luuletusi-laule õppida Emmaga, niisiis hakkasime eelneva päeva õhtul kähku nuputama, et mis teha.. Võiks ju ikka jõuluvanale rohkem midagi teha kui ainult patsu anda :D Emma tahtis Let it go'd laulda :D Aga ilmselgelt ta seda ei oska ja harjutama polnud ka suurt nõus, sest sai aru, et ei tule eriti hästi välja. Kõlas see umbes nii: "Veli go, veli gooooo, gdjom stnjt oo!" (ehk arusaamatu mõmin ja mõned täppi täishäälikud) Lõpuks leppisime kokku, et loeb lühikese lihtsa luuletuse, teate küll, suhkrusai ja mina olen pisi-pisi :) Õppisime ja õppisime, harjutasime koos ja selgeks ta need 4 rida sai. Veel teel lasteaeda rääkis ilusti seda autos. Ja siis kui tema pakk jõuluvana käes oli ja tema nö tähetund oli.. Küsiti, et noo, kas laulad või loed luuletust või mis sa teed.. Ja ta teatas, et laulab. Ma juba hetkeks ehmatasin, et appi, hakkab oma veli go'd tegema :D Haha :D Aga ta laulis mingit omaloomingut, mis sisaldas nt muuseas lauset "sööme emme-issiga kõik toidu ära" (st oleme tublid) :D No see oli nii hea lihtsalt! Super üllatus, nii vahva! :) Aigor omaarust filmis.. Ja siis tuli välja, et sooda ei vajutanud nuppu nagu pidi ja kõik see kuld, mis meie lapsukese suust sel hetkel välja tuli, ei saanudki salvestatud.. Kahju.. No mis seal ikka, lahe tüdruk on ta meil ju ikkagi ja küll teeb veel meile toredaid nalju ja üllatusi, mille ka jäädvustatud saame :)
Valdav enamus teisi lapsi luges muidugi päris pikki luuletusi.. Vaid üks tüdruk tantsis ja üks poiss laulis lühidalt.. Õpetaja ütles pärast, et nad õpetasid kõigile lastele luuletusi. Vanemad olid üllatunud, et lapsed oskavad nii hästi, et kodus ju ei õppinud. Ja küsisin siis ka koduteel Emmalt, et kas tema ka lasteaias luuletust õppis ja selle peale ta suht vuristas ette ühe korraliku luuletuse mingist jõuluküünlast. What?? Kuidas ta mul nii targaks järsku saanud on? Ja vaat kus on iseloomu teisel. Teab ja oskab, aga ta tahab ikka omaloomingut jõuluvanale laulda :D Aga lahe, tore! :)

Jõuluvana tuleeeb!

Eva ka peol

Sõpsid omavahel. Leidsid Kaja Eliisabetiga
aega ka lollitamiseks.

Peale pidu sai veel ringi joosta ja klaveril klimberdada

Meie pool aastat

Natuke rohkem kui pool aastat tagasi oli Evake veel mul kõhus laiutamas, pitsitas põiele ja togis niisama. Täitsa armas mõelda! :)
Üllatuslikult tuli ta meile hoopis varem kui esialgu oodata oskasime. Ma ei jõudnud isegi kodu ta tulekuks ära koristada, hea et haiglakotigi kokku sain ja Emma kuidagi juttude poolest ära räägitud, et Aigor saaks mind toetama tulla.
Ja ta oli meil nii kribuke! Koju saades alla 4kg, meil pole nii pisikest beebit enne olnudki!

Kribuke veel sünnitusmajas

Tsips enne esimest minisünnipäeva õega.
No te vaadake vaid seda säärejooksu! :D

Ja nüüd - pahpah! Poole aastaga on lisandunud kribukesele 15 cm kasvu ja kaalu (sünnikaalule) 5285g. Eva Karoliina on nüüdseks pisike trulla oma 9,3 kg ja 67 cm juures :)

Täpselt 6-kuusena :)
Nii tähtsa minisünnipäeva puhul kinkisime Eva Karoliinale laulukoera

Sööb tublisti püreed ja putru, püüab ringi liikuda, mängida, hambaid sügada..
Täna üllatusin tõsiselt, et meil on nii tark tüdruk juba kodus (ja ma ei mõtle siinkohal Emmat, kes on ka päris nutikas lutikas). Ma valmistusin Evale pudru andmiseks, panin ta juba lamamistooli istuma, põlle ette, tegin veel keeduvett soojaks ja mõtlesin, et selleks ajaks kui pudrupulbri vee sisse tõstan, annan tirtsule ta beebilusika kätte, et las närib seda niisama kuniks puder on valmis ja saab sööma hakata. Andsin siis lusika talle silme ette, tavaliselt huvipakkuva eseme puhul (st kõikide asjade puhul) sirutab ta siis käe(d) ette, haarab endale pihku ja pistab suhu, aga seekord vaatas Eva rahulikult ja mõtlikult ning tegi siis hoopis suu lahti nagu väike linnupojake. Oh, mu pisikene! Tundub, et lusika funktsioon on igatahes selge ja niisama järamise asemel tahtis neiu hoopis, et ma talle sellega miskit hääd suhu pistaksin :) Oehh :) Tegin siis hoopis kibekähku pudru valmis ja kasutasimegi hoopis lusikat otstarbekalt. Sõi kõik oma pudru ära, piima peale ja kakis siis ennast kurguauguni täis. Jälle oeh :D Seda pole ammu juhtunud. Eva on üldiselt päris viisakaks hakanud sellessuhtes, et pole enam mingeid kakarünnakuid teinud, oksendamist (st piima väljaheidet peale söömist) on samuti vähemaks jäänud.

3 päeva peale 5-kuuseks saamist hakkas Eva lõpuks seljalt kõhule keerama. Alguses üle vasaku õla, hiljem proovis ka üle parema. Ka teistpidi keeramisega saab ta hea tahtmise juures hakkama.
Täpselt 25. novembril hakkas Eva lõpuks ka liikuma. Roomata ta veel ei oska, küll aga tagurdada :) Esimese hooga ta tagurdas ja nuttis samal ajal - lootis ju ikkagi edaspidi liikuda, mitte järjest kaugemale mänguasjadest liikuda. Nüüd on ta aga juba vilunum tagurdaja. Mõnikord jätkuvalt pahurdab, aga tegelikult on ta päris tore ringikodija. Panen ta alati mängumatile maha ja sealt ta siis vaatab ise edasi, keerutab ennast kõhuli olles ja tagurdab mingis suunas. Ükspäev süüa tehes jõudis ta minu juurde kööki (ringiga käis ühtlasi läbi ka oma "mänguväljakult"), eile läks ta diivani kõrvale akna juurde ja võttis koha sisse kardina taga, täna hakkas juba vaat et õue poole minema.. Nihverdas end mängumatile, püüdis seda rippuvat kala ära süüa.. Ürituse nurjudes lahkus dramaatilisel (kiun, ving, jorin, torin) ja hakkas koridori poole tagurdama.

Pean nentima, et üldiselt on Evake meile hea beebi olnud selle poole aasta jooksul.. On olnud halbu öid ja halbu päevi, aga neid on ikka kordades vähem olnud kui häid. Emma on olnud üsna mõistlik, õe suhtes hoolitsev ja armas. Tänagi enne lasteaeda minekut luges mulle sõnad peale, et hoolitsegu ma siis ikka õe eest ja, et ma läheks ikka ta juurde kui ta häält teeb. :)
Aga nüüd, praegu.. Eval on mingi paha notsu periood peal. Ma ei tea, mis juhtunud on, miks see nii on, aga ta ei ole meil enam nõus lutti imema. Nüüd kui ta on 6-kuune võtsin talle välja uued lutid, mis on 6-12 kuud suurusele. Ei sobi need talle ega ka ta esimesed MAMid, mida ta sünnist saati rõõmuga lutsutanud on. Suure hädaga saan talle vankris veel luti suhu, aga toas mitte. Miks see oluline on? Sellepärast, et lutt kuulub meie magamapanemise rituaali hulka ja kui see ära võtta, siis ei ole see enam teps mitte lihtne. Nüüdseks on ta juba 3 õhtut ilma lutita magama jäänud. Päevauned on jube keerulised ja unetsükli vahetus ei tule endiselt hästi välja.. See lõputu beebi unne panemine on minu jaoks väsitav. Jääb vaid õnne tänada, et temaga on tegelikult ju kõik korras ja vähemalt oskab ta öösiti magada (veel, ptüi-ptüi-ptüi). Kui need luti ja unejamad kõrvale jätta, siis tegelikult on meil nii armas pesamunake! :)


Lõpetuseks, nagu ikka, posu pilte (meie viimasest kuust):

Meie vägagi mõistlik 4-aastane :D Vähemalt koristas ise ära selle laga

Lõunaunne! :) Need puukesed ehtisime nüüd detsembris tuledega

Õed nunnud olemas

Tere hommikust issi! Isadepäeva hommik :)

Isadepäeval vanaisal külas

Vanaisa lapselastega

Tegime Eva Karoliina käe- ja jalajälje ka ära 6-kuuseks saades :)

Kus on beebi? :D

Tegeime Emmaga koos mahladele sildid, et lasteaeda jõululaadale saata.

Minu arvates said päris toredad :)

Ja ta-damp-tadaa! Aigorile tegime isadepäeva puhul tüdrukutega koos
sellise uhke särgi. Kaardi ja kooki sai muidugi ka :) Vanaisad said ka kaardid.