8

Palju õnne, kallis Emma Johanna!
Eile sai meie kullakaalis tütreke 8-kuuseks. Emma oskab käputada, istuda, tugede najal seista ja ka paar sammu astuda. Suus on 5 hammast. Emma Johanna on koledasti ka võõrastama hakanud. Kolmapäeval arsti juures käies nuttis ta terve kabinetis viibitud aja :( Võõrad tädid olid ümberringi.. Ega keegi teda eriti katsunudki ja süsti ta ka ei saanud, niiet aru ei saa, mis talle nüüd niimoodi sisse läks.
8-kuuselt kaalub Emma Johanna 8700g (kuuga lisandunud 630g) ja on 71 cm pikk (+0,5 cm). Peaümbermõõt on sama, mis 7-kuuseltki ehk 46 cm.
Sünnipäeva puhul käis külas vanaema, kes tõi Emma Johannale tema esimese karumõmmi ja issi tuli ka koju uue mänguasjaga.

Väike pildivalik meie 8. kuu sünnipäevast:

Hommikul ärkas Jonna poole 7 aeg juba. Esimese pildi eel palusin tal naeratada, kuid
sain vastu sellise ilme. Meie kõigi üllatuseks jäi neiu meie voodis ja emme-issi
kaisus tukkuma. Eriti armas vaatepilt oli.. Kahju, et ei olnud neljandat inimest,
kes oleks meist kõigist kolmest koos pilti teinud. Käisime väljas - ajasime jalga oma
uued papud ning tegin domino küpsiste ja vaarikatega torti.  Tordiga pildi
tegemine muutub iga kuu järjest keerukamaks.. Ilmselt jääb see traditsioon peatselt ära.

Emma Johanna ja vanavanaisa esimene kohtumine

Neljapäeval oli minu vanaisal sünnipäev - täitus 82 eluaastat. Selle puhul käisime laupäeval tal siis kõik koos külas. Emma Johanna ja vanavanaisa kohtusid esmakordselt.
Vanaisa heietas, kuidas Emma on ikka nii tore ja armas tüdruk. Emma ise oli aga pisut ehmunud ja kippus võõrastama. Aga emme-issi süles oli kõik hästi.

Emma Johanna vanaema, vanavanaisa ja emmega

Vanavanaisaga

Issiga :)

Hammas nr 5

Oehh, Jonna on nii viril viimased päevad olnud.. Nii hea meel on, et lõpuks tuleb nädalavahetus ja ma ei peagi temaga üksi siis olema.. Vähemalt need paar päeva.

Eile tegi Emma vaid ühe une terve päeva peale. Kl 12.30-18.43 oli jutti üleval. Lihtsalt keeldus magama jäämast. Püüdsin teda ikka magama panna, aga lõpuks loobusin ja otsustasin, et läheb siis varem ööunne. Täna on ta mul ka hommikust saati viril. Ei tahtnud ilusti oma piima ära süüa ja pirises mul, nuttis jälle kõvasti enne esimesse päevaunne jäämist. Laps väsinud, aga magama jääda ei oska. Ei tea, mis juhtunud on.

Süüdistan hambaid ikka.. Mida/keda muud mul süüdistada ikka on. Üks ülemine keskmine on nüüd välja pugenud ja näpuga täitsa tunda. Järjekorras viies hammas tuli siis 7 kuuselt, 2 nädalaselt ja 4 päevaselt - täpselt kuu peale 4. hamba välja ilmumist.

Aga magama jäämine on probleemne tihti just seetõttu, et tibi oskab nüüd püsti tõusta ja ta peab ju seda kogu aeg harjutama. Muudkui kõõlub oma võrevoodi ääre najal ning piriseb ja nutab, et väsimus on kallal. Aga magama ei jää! No mis ma teen sellisega?? ..Käin lugematuid kordi teda taas pikali panemas, rahustamas, kussutamast, ümisemas, laulmas, kätt hoidmas, lutti suhu panemas, piima pakkumas jnejne

Huhhh

Pilte meie edusammudest ja muidu sammudest

Ükskord ei läinud meil pudru söömine nii nagu
oleks pidanud.. Kõik kohad olid putru täis!
Aga tips ise rõõmus :)

Emma Johanna ärkas esimesest päevaunest ning mängis omaette.
Kui teda vaatama läksin, et mis ta teeb, siis avanes selline vaatepilt..
Oli oma lina maha kraapinud voodi pealt. Küsisin siis, et "Emma Johanna,
mis sa teed?" ning ta vastas mulle sellise kelmika naeratusega..

Siit on nüüd kenasti näha, mis ta tegi.. Va pätt selline!

Otsustasin Emma Johannale värsket kurki pakkuda. Tibile väga
maitses ning ta järas seda lausa mitu päeva rõõmuga :)

Esimene söögikord oma söögitoolis lõpetatud :)

Oma toolis :)

Ja veelkord, toolis.. Nunnumeetrit purustamas :')

Duckface

Tulime väljast :)

Khi-hi-hi

Issi ehitas Jonna-kaitsebarjääri

Jonna viib vaid minuti hiljem lõpule issi ehitatud kaitsebarjääri
hävitustööd. Issi on ilmselgelt masenduses ning defeated :D

Uue vaiba peal on nii mõnus käputades ringi kimada :)
Emma Johanna andis tibu-jänkule küüti ka

Ja ongi püsti. 7,5-kuuselt

Ja istubki!

Emma Johanna on viimase nädala-paariga teinud meeletu arenguspurdi.

22. märtsil tõmbas ta end telekalaua najal põlvili, paar päeva peale 7-kuust sünnipäeva sai temast meister käputamise alal ning nüüd selle nädala algusest peale on ta kangesti istuma end tahtnud ajada. Alguses oli ta muidugi väga ebakindel (tähendab füüsiliselt veel tudises ja tasakaal oli väga vilets, Emma Johanna ise oli väga enesekindel selles küsimuses :D) ning kukkus pea alati kui end põlvili ja istuli ajas. Nüüd on viimase paari päevaga asi pisut paranenud. Sellegi poolest tahame vaipa osta nüüd koju ja laua ära vedada toast, sest vastu selle kandilisi jalgu kukkudes on nii hea endale sinikaid ja muhke pähe korjata. See nädal on ta saanud lausa 2 sinikat (1 neist oli algselt muhk, mis tagasi tõmbudes läks lihtsalt siniseks).

Oehh, mu süda tahab katki minna kui ma jälle näen, et ta kukub, haiget saab ja nutma hakkab. Istun tal küll kogu aeg juures kui ta maas mängib kuid ikkagi õnnestub tal end ära lüüa igale poole :( Nüüd on õnneks pisut parem. Olen põrandat erinevate tekkidega polsterdanud :D Vaipa meil ju pole ja kõvale parketile on tõesti üsna ebameeldiv kolksuga kukkuda.

Tõestusmaterjali meie asjalikust tüdrukust (ehk pilte) panen ka lähipäevil üles.

Seniks, side lõpp!

Meie pikk nädalavahetus ehk munadepühad :)

Neiu Emma Johanna on juba päris osavaks muutunud. Terve eelmise nädala harjutas käputamist ning tuli reedel esimest korda käpuli ka esikusse ja kööki omal jõul. Seda meelitamise peale (minu käekott ahvatles nii palju, et tegi korterile tiiru peale). Üldiselt ta muidu ise toast välja ei kipu. Jääb sinna uksepiida juurde seisma ja tema edasi ei tule. Nagu saaks aru, et tema koht on toas ikkagi ja seal võib mängida.

Reedel käisime kõik koos jalutamas. Istusime Harku järve ääres ja nautisime päikest.
Laupäev käisime esimest korda kõik koos Kalev Spas sulistamas :) Pidin ujuma minema ja Aigor ajas juba, et paki nüüd ennast kokku. Neiu ärkas just kui tuppa end sättima lksin ja Aiks küsis siis tipsilt, et "noh Emma Johanna, kas sa ujuma tahad minna? Tahad jah? Aga mine siis! Emme läheb." Ma siis kostsin, et aga lähme koos. Ja nii me siis enda asjad kokku pakkisimegi ja sõitsime linna. Ega ma ujuda ise ei saanud eriti, sest tips tahtis emme ligi olla kogu aeg. Alguses laste basseinis oli ta üsna kohkunud ja ei saanud üldse aru, mis toimus. Ümberringi oli palju inimesi ja lärm. Vaeseke ei julgenud end liigutagagi. Aigor aga arvas, et lubab mul natuke ujuda ja nad tšillivad Jonnaga kahekesi seal. Peale 100m ujumist nägin aga neid juba mööda suure basseini äärt ringi luusimas, Aigor otsiva ja Emma Johanna nutuse näoga. Tulin siis välja ja Jonna rahunes kohe kui minu sülle sai. Käisime aurusaunas natukese kuni pisi pirisema hakkas ning suundusime siis ühte nurgatagusesse mullivanni. Seal oli sügavam vesi ja tunduse, et laps kohanes ning tekkis kohe vähe rõõmsam ilme tal :) Üldiselt oli ta väga tubli ja saime kenasti hakkama. Niiet ilmselt läheme teinegi kord kogu perega nädalavahetuseti üheskoos sulistama :)

Ah ja ujula alale sisse astudes pidin närvivapustuse saama kui lastebasseinile lähenedes libedal põrandal koos lapsega kukkusin. Süda jättis löögi vahele. Kartsin, et pillan lapse maha või kukun talle kuidagi peale. Õnneks seda ei juhtunud ja pääsesime mõlemad ehmatusega, mina sain natuke aiai, aga kuskilt katki pole.
Ise sain ennast pestud ja Emma Johanna sai ka puhtaks. Isegi pea pesin lõpuks ära. Mõtlesin küll kodus veel, et ei tea kas tassin šampooni ja palsami kaasa, et nagunii on raske seda peapesu korraldada. Aga panin neiu sinna duššide juurde söögitooli istuma ja pesin kiirelt ennast ära. Teda pesin enda süles, käisime duši all. Oleksin muidu vanni vett lasknud ja seal teda pesnud, kuid miskipärast läks vesi väga kuumaks seal (reguleerida ju ei saa :S Alguses tuli dušist leige vesi, mis läks järjest soojemaks ja peagi kuumaks, niiet tilberdasime kolme üksteise kõrval oleva duši vahel :D) Ja see kahekesi duši all käimine on ka ikka kunst.. Päris libe oli ja raske teda hoida niimoodi ja samal ajal pesta. Aga saime hakkama kenasti, mõlemad puhtad ja rahul.
Peale väsitavaid vee protseduure lällas ja ootas Jonna rahulikult riietusruumis mind söögitoolis istudes. Kui välja läksime pakkusin talle piima ja tirtsul tuli uni peale. Magas kuni issi meile autoga järgi tuli ja siis ka veel autosõidu aja kuni Mustamäele jõudsime. Käisime mu vanemate juurest läbi, Emma Johanna demonstreeris oma oskusi näputamise ja põlvili olemise vallas ning ajas kutsat taga. Pepe sai vastu koonu ühe pisikese käega. Jonna pani kohe turbo sisse kui leidis, et koer on täitsa saavutatavas kauguses ning jõudis ka katsuda teda kiirelt :D Kuna me koera aga väga ei usalda veel, siis hoidsime nad ikkagi lahus.
Õhtul värvisin mune ja pühapäeval sai ka Emma Johanna munadega askeldada. Tibi näris ühele augu sisse. Õnneks sain munakoore killu veel ta hammaste vahelt kätte. Lõunal läksin kodust ära ja tagasi tulin alles siis kui Jonna juba voodis oli ja issi talle viimast piima andis. Kiisud olid tublisti hakkama saanud ja üksteisega hästi käitunud :) Olin nii uhke emme. 
Ise sain ka aja maha võtta, käisime Üllega uisutamas, poodlemas (Ülle sai endale kevadised jalanõud ja mina Jonnale 5€ eest talvesaapad nr 20. Ei tea, kas lähevad ka siis.. Aga kui ei lähe, siis arvan, et sama raha eest võin need maha ka müüa hiljem, kui ei sobi ega lähe.) ja Osmanis söömas. Uhh, kus oli alles vägev praad. Pärast oli kõht nii täis, et südame ajas pahaks. Aga nii maitsev oli ja ei saanud ju järgi jätta! :D

Mõni pilt ka:

Emma Johanna tahtis pühademune kangesti ära süüa. Pildil semu
tibu-jänkuga, kelle laulu kuuldes ta alati "hõõ" ütleb ja muige näole
manab :)

Borat? Sa mõtled seda??

Meie tänavused tagasihoidlikud munad. Tegin sibulakoorte (kollased
ja punased), niitide ja põldmarja kasutasin ka. 2 tagumist muna said ka
munavärvi näha, kuid kuna need ei jäänud kõige ilusamad, siis peitsin
nad teiste varju ära.

Jonna esimesed saapad :) Nii pisikesed ja armsad