Meie pikk nädalavahetus ehk munadepühad :)

Neiu Emma Johanna on juba päris osavaks muutunud. Terve eelmise nädala harjutas käputamist ning tuli reedel esimest korda käpuli ka esikusse ja kööki omal jõul. Seda meelitamise peale (minu käekott ahvatles nii palju, et tegi korterile tiiru peale). Üldiselt ta muidu ise toast välja ei kipu. Jääb sinna uksepiida juurde seisma ja tema edasi ei tule. Nagu saaks aru, et tema koht on toas ikkagi ja seal võib mängida.

Reedel käisime kõik koos jalutamas. Istusime Harku järve ääres ja nautisime päikest.
Laupäev käisime esimest korda kõik koos Kalev Spas sulistamas :) Pidin ujuma minema ja Aigor ajas juba, et paki nüüd ennast kokku. Neiu ärkas just kui tuppa end sättima lksin ja Aiks küsis siis tipsilt, et "noh Emma Johanna, kas sa ujuma tahad minna? Tahad jah? Aga mine siis! Emme läheb." Ma siis kostsin, et aga lähme koos. Ja nii me siis enda asjad kokku pakkisimegi ja sõitsime linna. Ega ma ujuda ise ei saanud eriti, sest tips tahtis emme ligi olla kogu aeg. Alguses laste basseinis oli ta üsna kohkunud ja ei saanud üldse aru, mis toimus. Ümberringi oli palju inimesi ja lärm. Vaeseke ei julgenud end liigutagagi. Aigor aga arvas, et lubab mul natuke ujuda ja nad tšillivad Jonnaga kahekesi seal. Peale 100m ujumist nägin aga neid juba mööda suure basseini äärt ringi luusimas, Aigor otsiva ja Emma Johanna nutuse näoga. Tulin siis välja ja Jonna rahunes kohe kui minu sülle sai. Käisime aurusaunas natukese kuni pisi pirisema hakkas ning suundusime siis ühte nurgatagusesse mullivanni. Seal oli sügavam vesi ja tunduse, et laps kohanes ning tekkis kohe vähe rõõmsam ilme tal :) Üldiselt oli ta väga tubli ja saime kenasti hakkama. Niiet ilmselt läheme teinegi kord kogu perega nädalavahetuseti üheskoos sulistama :)

Ah ja ujula alale sisse astudes pidin närvivapustuse saama kui lastebasseinile lähenedes libedal põrandal koos lapsega kukkusin. Süda jättis löögi vahele. Kartsin, et pillan lapse maha või kukun talle kuidagi peale. Õnneks seda ei juhtunud ja pääsesime mõlemad ehmatusega, mina sain natuke aiai, aga kuskilt katki pole.
Ise sain ennast pestud ja Emma Johanna sai ka puhtaks. Isegi pea pesin lõpuks ära. Mõtlesin küll kodus veel, et ei tea kas tassin šampooni ja palsami kaasa, et nagunii on raske seda peapesu korraldada. Aga panin neiu sinna duššide juurde söögitooli istuma ja pesin kiirelt ennast ära. Teda pesin enda süles, käisime duši all. Oleksin muidu vanni vett lasknud ja seal teda pesnud, kuid miskipärast läks vesi väga kuumaks seal (reguleerida ju ei saa :S Alguses tuli dušist leige vesi, mis läks järjest soojemaks ja peagi kuumaks, niiet tilberdasime kolme üksteise kõrval oleva duši vahel :D) Ja see kahekesi duši all käimine on ka ikka kunst.. Päris libe oli ja raske teda hoida niimoodi ja samal ajal pesta. Aga saime hakkama kenasti, mõlemad puhtad ja rahul.
Peale väsitavaid vee protseduure lällas ja ootas Jonna rahulikult riietusruumis mind söögitoolis istudes. Kui välja läksime pakkusin talle piima ja tirtsul tuli uni peale. Magas kuni issi meile autoga järgi tuli ja siis ka veel autosõidu aja kuni Mustamäele jõudsime. Käisime mu vanemate juurest läbi, Emma Johanna demonstreeris oma oskusi näputamise ja põlvili olemise vallas ning ajas kutsat taga. Pepe sai vastu koonu ühe pisikese käega. Jonna pani kohe turbo sisse kui leidis, et koer on täitsa saavutatavas kauguses ning jõudis ka katsuda teda kiirelt :D Kuna me koera aga väga ei usalda veel, siis hoidsime nad ikkagi lahus.
Õhtul värvisin mune ja pühapäeval sai ka Emma Johanna munadega askeldada. Tibi näris ühele augu sisse. Õnneks sain munakoore killu veel ta hammaste vahelt kätte. Lõunal läksin kodust ära ja tagasi tulin alles siis kui Jonna juba voodis oli ja issi talle viimast piima andis. Kiisud olid tublisti hakkama saanud ja üksteisega hästi käitunud :) Olin nii uhke emme. 
Ise sain ka aja maha võtta, käisime Üllega uisutamas, poodlemas (Ülle sai endale kevadised jalanõud ja mina Jonnale 5€ eest talvesaapad nr 20. Ei tea, kas lähevad ka siis.. Aga kui ei lähe, siis arvan, et sama raha eest võin need maha ka müüa hiljem, kui ei sobi ega lähe.) ja Osmanis söömas. Uhh, kus oli alles vägev praad. Pärast oli kõht nii täis, et südame ajas pahaks. Aga nii maitsev oli ja ei saanud ju järgi jätta! :D

Mõni pilt ka:

Emma Johanna tahtis pühademune kangesti ära süüa. Pildil semu
tibu-jänkuga, kelle laulu kuuldes ta alati "hõõ" ütleb ja muige näole
manab :)

Borat? Sa mõtled seda??

Meie tänavused tagasihoidlikud munad. Tegin sibulakoorte (kollased
ja punased), niitide ja põldmarja kasutasin ka. 2 tagumist muna said ka
munavärvi näha, kuid kuna need ei jäänud kõige ilusamad, siis peitsin
nad teiste varju ära.

Jonna esimesed saapad :) Nii pisikesed ja armsad