Ja istubki!

Emma Johanna on viimase nädala-paariga teinud meeletu arenguspurdi.

22. märtsil tõmbas ta end telekalaua najal põlvili, paar päeva peale 7-kuust sünnipäeva sai temast meister käputamise alal ning nüüd selle nädala algusest peale on ta kangesti istuma end tahtnud ajada. Alguses oli ta muidugi väga ebakindel (tähendab füüsiliselt veel tudises ja tasakaal oli väga vilets, Emma Johanna ise oli väga enesekindel selles küsimuses :D) ning kukkus pea alati kui end põlvili ja istuli ajas. Nüüd on viimase paari päevaga asi pisut paranenud. Sellegi poolest tahame vaipa osta nüüd koju ja laua ära vedada toast, sest vastu selle kandilisi jalgu kukkudes on nii hea endale sinikaid ja muhke pähe korjata. See nädal on ta saanud lausa 2 sinikat (1 neist oli algselt muhk, mis tagasi tõmbudes läks lihtsalt siniseks).

Oehh, mu süda tahab katki minna kui ma jälle näen, et ta kukub, haiget saab ja nutma hakkab. Istun tal küll kogu aeg juures kui ta maas mängib kuid ikkagi õnnestub tal end ära lüüa igale poole :( Nüüd on õnneks pisut parem. Olen põrandat erinevate tekkidega polsterdanud :D Vaipa meil ju pole ja kõvale parketile on tõesti üsna ebameeldiv kolksuga kukkuda.

Tõestusmaterjali meie asjalikust tüdrukust (ehk pilte) panen ka lähipäevil üles.

Seniks, side lõpp!