Suur õde

Emma Johanna on nüüd suur õde. Ta on oma uue rolli üle siiani väga uhke :)
Käisime Eva Karoliinaga koos Emmal lasteaias vastas ning seal kutsus Emma kõiki oma sõpru beebit vaatama. Ütles nii tähtsalt, et "See on minu väike õde. Ta on nii armas."
Kui Eva nuriseb või nutab, siis hüüab Emma mulle alati, et beebi nutab. Fraasi "Emme, näita (mulle) beebit" või "Tahan beebit vaadata" kuuleb juba liigagi palju.
Emma musitab ja kallistab Evat enne lasteaeda ja magama minekut ning paitab igal võimalusel ta pead.
Väike õde meeldib talle väga :)

Kui Emmale Evat nimepidi tutvustasime, siis leidis ta õige pea, et me oleme vea teinud ning tema selle nimega ei nõustu. Eelmine nädal pahurdas ta ja ütles, et ütleb õpetajale kõik ära, mis ma valesti tegin (st, et tema ei ole nõus, et tema väikse õe nimi on Eva Karoliina). Käis Aigorile ka kitumas, et emme ütles, et õde on Eva Karoliina, aga tema tahab, et oleks Lille Roosi. Mõni päev hiljem leidis ta, et võime kompromissi teha ning nimi peaks olema Lille Roosi Karoliina :D Lubasime siis Aigoriga, et ta võib väikest õde nii kutsuda kui seda soovib.

Väljaspool suure õe rolli on Emma Johanna jätkuvalt lihtsalt (pisut kohutav) kolmene. Ma püüan teda võimalikult palju kaasata ning pööran talle endiselt tähelepanu. Arvan, et isegi natuke rohkem kui enne, sest nüüd püüan teadlikul leida spetsiaalselt tema jaoks aega. Rõhutan talle ikka kui tore on, meil tüdrukutel (mina, Emma ja Eva), koos olla :D
Aga ikka tuleb neid jonnihoogusid ja manipuleerimisi ette, mis noh.. Panevad meie kui lapsevanemate närvid proovile.

Tasuta tavaar

Millegipärast on tekkinud sellised asjad nagu apteegi beebipakid, mida saab endale lapse sündides tasuta tellida. Kui Emma Johanna sündis, siis oli olemas ainult Benu apteegi beebipakk. Nüüd on veel Apotheka pakk lisandunud. Lisaks oleme mõlema lapse sünniga saanud ka sünnitusmajast kaasa mõned väiksed tootenäidistega "kingipakikesed" ja Tallinna linna elanikele kingib linn ka oma poolt pakikese + kui nimi pandud, siis saab iga tutikas linnakodanik ka pudrukausi ja tassi linna poolt kingituseks.

Pildistasin üles mõned asjad, mis sel korral saime:

Benu ja Apotheka beebipakid, ahvikesega pudrukauss ja tass Tallinna linnalt ja
bodi, mütsi ja sokkide komplekt sünnitusmajast.
Benu andis oma beebipakiga kaasa ka sooduskupongi, Kaubamaja sooduskupong
pärineb õnnepaleest saadud lektüürist. Viimane annab siis 20% soodustust
tavahinnaga ostust Kaubamaja lasteosakonnast + kingituseks saab ostuga kaasa
Minibeebi nr 68 suurus bodi :)

Apteegipakkide sisu + mõni asi, mille Pelgust kingitusena kaasa saime.
Kõige asjalikumateks pean sealt hanerasva salvi ja väikest Sudocreami potsikut.
Muu on rohkem selline nipet-näpet, kuigi toredad on ka kaitselinad (3tk),
Humeri ampullid (kokku 4tk), põll ja beebikosmeetika (pesugeelid, šampoonid,
vanniõli ja vannivaht).

Lisaks pildil olevatele asjadele, saime veel Tallinna paki, kus sees oli armas magamiskott (vankrisse hea panna), fliisist kombekas ja mõned vanamoodsa tegumoega hilbud (särk, püksid, sipupüksid, bodi, müts). Kõik riided Tallinna beebipakis on kollast värvi. Fliiskombe on armsat kreemjat kollast värvi ja kõrvakestega, teised pigem sellised luitunud vanad ja natuke sinepise tooniga kollased. Ilmselt on enamus neist asjadest meil nö viimase häda riided - pigem kodused, kui kõik teised riided on täis pissitud, kakatud ja/või oksendatud. :D 3 Muumi mähet oli seal ka, need pole veel kasutusse jõudnud.
Samuti oli Pelgus meile pandud kingikeseks veel üks Pampersi pakike. Seal sees oli mingi raamatuke (olgem ausad, see oli reklaamleht, mis oli kokku köidetud tegelikult) ning veel lisaks eraldi kilesse pakendatud 3 Premium Care nr 1 mähet. Tundus jabur pakike, kile sees veel eraldi kile..
Need apteegipakkides olnud asjad olin juba ära sorteeriund enne pildi tegemist, mõttetud reklaamlehed viskasin kohe prügikasti.
Osad leiavad, et apteegi pakid on mõttetud ja enamus lendab prügikasti. Minu arvates see nii ei ole ja olen tänulik iga mähku eest, mille niisama saan :D Haha. Sest noh, neid mähkmeid ikka kulub ja kuigi odavad nad just pole. Viimati saime Maximast soodushinnaga nr 1 Pampersid 0,14 senti/tk. Mulle tegelikult Pampersid väga ei meeldi (enamasti haisevad vastikult keemia järgi), Libero ja Huggies tunduvad paremad, aga kuni väike neiu on rahul, riided puhtad ja kuivad ja pepu terve, siis proovime :)
Peale Emma sündi sain Johnsonsi šampoone 2 või 3 tk ja pesugeele ka erinevaid väikseid totskasid mitu tk. Kuna esimesel eluaastal kasutasime minimaalselt pesuaineid vannitades, siis läks nii, et ma ei pidanud kordagi selle aasta jooksul ostma ühtegi beebi pesugeeli, esimese šampooni ostsin vist kui Emma sai 2-aastaseks. Võib-olla isegi hiljem. Neid ei lähe üldse palju ja positiivne on ka see, et saab erinevaid proovida ja ilma ostmata näha, mis rohkem sobib või meeldib.
Üks milles pettunud pisut olen on pudrukauss ja kruus. Muidugi on tore, et neid ikka jagatakse, aga Emma Johannal oli väga ilus Helina Tilk'i käsitisi maalitud draakoniga pudrukauss ja tass, seekord on aga odavam kraam, pärdikukene on trükitud nõudele ja juures kiri väiksele tallinlasele vms. Aga kingitud hobuse suhu ei vaadata ja oleme ikka kogu tasuta träni eest tänulikud :)

Tasuta sai tellida ka MAM luti, mida ka tegin, kuid see pole veel kohale jõudnud. Küll aga on meie mõlemad MAM lutid, mida Eva Karoliina praegu kasutab samuti tasuta saadud. Tol ajal kui Emma Johanna veel lutipudelit kasutas oli kampaania, et Ülikooli Apteegist sai MAM toote ostuga kaasa tasuta luti. Mul oli talle nagunii uusi lutipudeli lutte vaja, nii et kahel korral sain tasuta luti ning jätsin need väiksemat õde või venda ootama. Nüüd kasutabki väike õde neid ja peaks veel ühe juurde saama.
Lisaks saab Hipp beebiklubiga liitudes natuke nodi (Emma sai püree, lusika, põlle) ja Aptamili klubiga liitudes sai ka vanasti lapse aastaseks saades väikse kingituse (Emma Johanna sai t-särgi).

Headest diilidest veel rääkides.. Eile saime meie vankrile seisulaua :) Olen super rahul ostuga. Olen juba pikemat aega otsinud sobivas hinnaklassis seisulauda, et Emma saaks meiega kaasa tšillida kui vankriga pikemale jalutuskäigule läheme või kui nt lasteaiast ta ära toon nii, et Evaga olen vankriga läinud. 2km on talle ikkagi natuke palju jalutada korraga, kuigi ta on väga tubli jalutaja.
Arvestasin seisulaua peale kuni 30€, uuena maksavad sellised asjad alates umbes 70€. Sain 15€ eest kohe kiirelt kätte ja väga korralik paistab olevat. :)

Eva Karoliina sünnilugu

Nagu eelnevalt kirjutasin, olin oodatud 25. mai hommikul, mil rasedust täpselt 37+0 nädalat, Pelgulinna sünnitusmaja vastuvõttu, kust mind saadeti edasistele uuringutele, et siis edasi mõelda, mis saab.

Eelnevalt olime igaks juhuks valmistunud selleks, et beebi hakkab tõesti tulema ning rääkisime kokku Toomasega, et too meie lapse enda juurde õhtuks ja ööks võtaks kui peaks asjaks minema ning Aigori emaga, et too saaks järgnevatel päevadel üle võtta kui haiglas veel peame olema. Kõik olid igaks juhuks stardivalmis, ise olin lihtsalt ärevil ega teadnudki mida tahta. Ühest küljest meeldis mõte, et saan beebi kätte ja on korras, tehtud.. Et sellisel juhul ei peaks ka uut plaani nuputama hakkama, mida Emmaga teha ja kuhu ta panna kui peaksin mingil muul ajal sünnitama minema. Samuti hakkas mulle meeldima mõte sellest 25.05 sünnikuupäevast, eriti, et Emma Johanna on ju 25.08 sündinud.

Sain palatisse ning mind pandi KTG alla, mis näitas täitsa arvestatavat emaka tööd. Seejärel öeldi, et varsti lähen ultrahelisse, kus vaadatakse jälle LVI (looteveeindeks) üle, et kas on normaliseerunud. Sain ultrahelisse varem kui lootsin ning arst vaatas põhjalikult beebi ja lootevee seisu üle. Kõhuelaniku kaaluks arvas UH 3980g, LVI 29,8. Liiga palju, mõlemat 37 nädala kohta.. Sain veel natuke palatis konutada ning siis kutsuti mind ülevaatlusele, et vaadata kui heas seisus see emakakael on. Peale mõningast piinlemist pukis (sest see kontroll on ikka jube vastik ja valus) selgus, et avatust on 2 cm ja teoreetiliselt võiks juba hakata esile kutsuma. Eriti, et tõesti, lootevett oli veelgi rohkem kui nädala eest ning beebi kasvab iga päevaga järjest suuremaks kui kõhus tšillib.

Küsiti, et kas olen nõus esilekutsumisega. Mõtlesin siis, et mis siin ikka oodata, kirjutasin paberitele alla ning kl 10.45 sain geeli, mis pidi siis emaka tööd ja emakakaela avanemist soodustama.
Loivasin tagasi palatisse ja pikutasin nagu mul paluti, et ravim saaks mõjuma hakata. Esimesed 1h 15 min valutasin lihtsalt ühtejutti. Kogu aeg oli alakõhuvalu, ei mingeid vahesid valudel.
Siis hakkas valu justkui vaibuma ning tekkisid ebaregulaarsed valud. Jõudsin just Aigorile öelda, et valud on ebaregulaarsed - 5 min, 13 min, 8 min vahedega, kui tekkis mingi regulaarsus. Valude vahed olid 2-4 min ja kui oli näha, et juba tunnike sellised vahed olid ja jätkusid, läksin ütlema valveämmakale. Sain kohe KTG jälle külge, mis näitas aktiivseid emaka kokkutõmbeid. Ämmaemand oli mures, et vahepeal oli emakas liiga aktiivne ning mind saadeti jälle arsti juurde. Natuke enne kl 14 vaatas arst mu KTG üle, kontrollis jälle avatust ning leidis, et tegemist on tuhudega ning avatust 4 cm, nii et saadeti mind sünnitustuppa. Helistasin siis ka Aigorile, et võib vaikselt mu poole liikuma hakata.

Sünnitustoas sain kohe vanni. Sellest tundsin esimese sünnituse puhul puudust, nii et hea meel oli, et sain. Ligunesin seal oma paar tundi ja valud polnud üldse enam nii hullud. Viskasin nalja ja polnud kohe üldse sünnitaja nägu enam :D Näiteks irvitasime, et sünnitajad kõlavad nagu tolmuimejad. Siis aga jäime kuulama, olime veendunud, et nüüd ongi tolmuimeja tööle pandud.. Kuni see tolmuimeja röökima hakkas :D
Aga kui vannist välja tulin, siis tundsin, et valud muutusid jälle tugevamaks, vahed endiselt 2-4 min. Mingi hetk vaadati jälle mind üle ja leiti, et avatust oli küll 6-7 cm, kuid lapse pea oli ikka veel liiga kõrgel. Niisiis, kamandati mind koridori peale jalutama, lootuses, et gravitatsioon tõmbab beebi pead allapoole ja lootekott läheb ise katki, st veed tulevad ära.
Käisin raamiga ühest koridori otsast teise ning valude ajal toetusin sellele seistes. Siis lisandus tuhuvalule veel vastik alaselja valu. Käsutasin Aigori aga selga silitama ja soojade kätega lihtsalt toetama ning sain nii valule leevendust. Vahepeal jõudsin veel mõned musikaalsemad "uuu"-tamised teha, kuni tuli taas ämmaemand ja arst, kes leidsid, et nüüd on aeg veed avada (kl 19-20 aeg). Valmistuti suureks üleujutuseks, mis peagi ka aset leidis. Vett lahmas nii, et õudne. Kogu voodi oli seda täis + siiber, mis alla toodi, sai ääreni täis. Kokku oli teda oma 4-4,5 liitrit. Mu kõht muutus kohe nii palju väiksemaks ja kergemaks, see oli nii suur kergendus, et vetest lahti sain.
Kergendus oli aga hetkeline, sest sellele järgnesid kohutavad valud. Öeldakse, et valud on intensiivsemad kui veed on ära tulnud. Minu puhul pidas see täiesti paika. Pidin olema pikalt KTG all, beebi tundis end hästi, emaka töö oli korralik, kuid vahepeal hakkasid valude vahed jälle pikemaks venima. KTG all olemine isegi rahustas tegelikult mind, Aigor nägi sealt numbreid ja vaimselt oli minu jaoks hea, et oli keegi, kes ütles, et nüüd hakkab üle minema (tuhu).
Pea 3 tundi hiljem (peale viimast avatuse kontrolli) tuldi uuesti mind üle vaatama ning selgus, et avatus on endiselt 7 cm.. Nii palju valutamist ja aega ja ei mingit tulemust.. Ma olin nii väsinud ja vähemalt viimase tunni nutuga pooleks kurtnud, et olen nii väsinud ja ei jaksa enam. No tõesti tundsin, et enam ei suuda. Ja näha oli, et keha hakkab mul ära väsima juba ka. Küll püüti mind juhendada ja ämmaemand kõrval seletas, et "ära karda seda valu." Dohh, ütlesin talle ka, et ei kardagi. Mis siin karta, nii kole valus oli lihtsalt, et mõistuse viis minema lihtsalt. Ma saan teoorias täiesti aru kogu sellest üle hingamisest ja keskendusmisest sellele, mis lapsele parim, kuid praktikas on seda kaunis raske teostada. Peab oma loomulikele instinktidele lihtsalt julmalt vastu hakkama ja ega ta kerge ole. Nii et ikkagi tõmbusin valust krampi lõpuks.
Lõpuks arvas arst, et need minu tuhud ei ole mingid korralikud tuhud.. Kuid avatuse kohta arvas, et käib küll ja saab selle emakakaela ääre eest ära lükata ise. Lõpuks tundsin presse, seda osa, mis esimese sünnituse juures kõige nö meeldivam tundus (st kõige talutavam osa sünnitusest). Seekord ei olnud meeldiv, kohe päris valus oli. Pressisin hambad ristis ja röökisin karjuda pressi ajal, aga näha oli, et ikkagi on emaka töö liiga nõrk. Niisiis hakkas arst imelikult ämmaemandale vihjama, et tead küll mis teeme ning sünnitustoas hakkas hirmus kiire sagimine pihta. KTG masin karjus, arst ütles, et beebi südametöö läheb alla, pressi nüüd. Hiljem ütles Aigor, et beebi südametöö oli olnud 50 ja sellised madalad numbrid.. Tavaliselt oli see 130-160 kandis kui beebi end hästi tundis.
Mulle pandi tilguti kibekiirelt külge. Lõpuks ei tundnudki enam pressi, aga pressisin ikkagi täiest jõust. Pressid olid üks suur tiimitöö.. Arst aitas emakakaela, ämmaemand surus kõhule ja hoidis üht jalga, Aigor teist jalga.. Peale 10-15 min presse, kell 23.35 oli beebi käes, nabanöör ümber kaela ja üleni lootevõiga koos, aga elus ja terve pontsik. Apgari hindeks sai 8 -> 8, lastearst käis üle vaatamas. Olime kõrgendatud tähelepanu all, sest beebi oli meil ju piiripeal ajaline, täpselt 37+0 esile kutsutud. Kardeti, et äkki ei tööta kopsud korralikult. Õnneks töötasid, ka veresuhkur oli peale esimest korda rinnal olemist normis ja kui mina sain lõpuks kokku tikitud, oma süsti, et suurt verekaotust ära hoida ning vetsugi Aigori ja üliõpilase abiga komberdatud, siis kärutati meid perepalatisse. Magada ma muidugi esimesel ööl suurt ei saanud, kuigi öeldi, et peaksime nüüd puhkama ja ei pea üldse mingeid söötmise tunde jälgima esimesel ööl. No kuidas saab rahulikult magada kui üks väikseke nurrub kõrval :)
Nagu ka Emma Johanna, oli ka Eva Karoliina haiglas väga tasane beebi. Suurt nuttu ei teinud ja arstid-ämmaemandad imestasid, et nii rahulik beebi on.

Eva Karoliina sündis rasedusnädalal 37+0,
25. mail kl 23.35, kaaludes 4015 g ja olles 52 cm pikk (pea ümbermõõt 36 cm).

Oma esimestel eluminutitel, emme süles

Issiga bondimas

Kuna esimesel elupäeval oli neiu alalõpmata rinnal, siis sai mul mõistus
otsa ja lutt talle suhu

Kojuuu! :)

Kodus oma voodis

Eva Karoliina sai endale nime 31. mail.
Nimeteemasid me ausaltöeldes kellegagi ei arutlenudki,
pusisime omaette, Aigor pakkus mingi hetk välja nime
Eva ning mina mõtlesin sinna juurde Karoliina ja mulle
tundus, et see kõlab täpselt õigesti.
Samuti mõtlesin, et koduselt on meil õed Emma ja Eva,
mis kõlab ka kuidagi orgaaniliselt ja hästi :)
Minu lemmik nimedeks olidki Eva Karoliina ja Heleri.

Kodus tegime pidulikul nime saamise päeval pilti ka.

Suure õega.
Emma Johanna tahab ikka beebit vaadata, katsuda,
paitada. Hea meelega ulatab mulle mähkme kui
mähkut vahetama peab ja suhtub väiksesse õesse
siiani kenasti.

Ja võrdluseks üks pilt veel:

Emma Johanna VS Eva Karoliina koju minemise päeval.
Tundub, et Eva on tõesti tsipake rohkem minu moodi, peakuju ümaram nagu
mul, musisuu paistab ka pisem. Üldse on Eva Emmast väiksem, nii pisikest
beebit pole meil veel olnud. Haiglast lahkudes kaalus Eva 3786g.

Ah ja üks tore jutt veel. Kui ma sünnieelses osakonnas olin just oma paberid allkirjastanud ja geeli saanud, siis vaatasin meie beebigruppi facebookis ja nägin, et üks kaasrase oli just postitanud pildi, et temal esilekutsumise paberid LTKH omad käes, siis mul mingi pirnike peas süttis põlema. Vaatasin vastas olevasse voodisse ning küsisin: "Kuule, sa oled Kristiina, eks?!" :D
Ja oligi see sama Kristiina. Niisiis irvitasin, et teeme võidu täna, et kes enne beebi kätte saab. Jutustasime seal siis ja olime üksteisele seltsiks kuni mind sünnitustuppa lubati. Hiljem sünnitusosakonnas ringi jalutades tundsin ühe palati uksetaga valutades ta hääle ära ja chattisime veel läbi facebook chati ka sünnitustegevuse vältel :D Lõpuks sündisid meie beebid, meie Eva Karoliina ja tema Paul, 1h ja 1min vahega. Nende poiss sündis 26. mail kl 00.36 :)
Yay, ma võitsin! :D Haha.
Tegelikult saime mõlemad ju suurepärased auhinnad ja oleme sama palju võitnud :) Aga super lahe kokkusattumus ikkagi :)