Suur õde

Emma Johanna on nüüd suur õde. Ta on oma uue rolli üle siiani väga uhke :)
Käisime Eva Karoliinaga koos Emmal lasteaias vastas ning seal kutsus Emma kõiki oma sõpru beebit vaatama. Ütles nii tähtsalt, et "See on minu väike õde. Ta on nii armas."
Kui Eva nuriseb või nutab, siis hüüab Emma mulle alati, et beebi nutab. Fraasi "Emme, näita (mulle) beebit" või "Tahan beebit vaadata" kuuleb juba liigagi palju.
Emma musitab ja kallistab Evat enne lasteaeda ja magama minekut ning paitab igal võimalusel ta pead.
Väike õde meeldib talle väga :)

Kui Emmale Evat nimepidi tutvustasime, siis leidis ta õige pea, et me oleme vea teinud ning tema selle nimega ei nõustu. Eelmine nädal pahurdas ta ja ütles, et ütleb õpetajale kõik ära, mis ma valesti tegin (st, et tema ei ole nõus, et tema väikse õe nimi on Eva Karoliina). Käis Aigorile ka kitumas, et emme ütles, et õde on Eva Karoliina, aga tema tahab, et oleks Lille Roosi. Mõni päev hiljem leidis ta, et võime kompromissi teha ning nimi peaks olema Lille Roosi Karoliina :D Lubasime siis Aigoriga, et ta võib väikest õde nii kutsuda kui seda soovib.

Väljaspool suure õe rolli on Emma Johanna jätkuvalt lihtsalt (pisut kohutav) kolmene. Ma püüan teda võimalikult palju kaasata ning pööran talle endiselt tähelepanu. Arvan, et isegi natuke rohkem kui enne, sest nüüd püüan teadlikul leida spetsiaalselt tema jaoks aega. Rõhutan talle ikka kui tore on, meil tüdrukutel (mina, Emma ja Eva), koos olla :D
Aga ikka tuleb neid jonnihoogusid ja manipuleerimisi ette, mis noh.. Panevad meie kui lapsevanemate närvid proovile.