Ah ja nelja kuuseks saime ka! :)

Jõulude ajal oli meie Emmal ju neljas minisünnipäev ka :) Seekord siis jõulude temaatika ka sees minisünna pildil ehk piparkoogid:

25. dets '12. Emma Jonna 4 kuud

Ja kui jõulud läbi said ja paar tööpäeva issil ka veel ära olid olnud, siis oli emme kord puhata. Käisime Üllega Roccas šoppamas. Mina sain motivatsioonisärgi, Jonna jaoks oli saak aga eriti hea: 3 paari sukkpükse (6,49€), suvine kleit (3,60€), suvine särk (3,20€), 2x pikkade käistega särgid (1,99€+2,99€) ja kevadine mütsike (1,99€). Minu arvates on küll väga head hinnad :) Eriti ekstaasi sattusin Reserved'is, kus ma polnud ausaltöeldes enne märganudki, et ka beebide ja laste asju seal müüakse. Seal oli parasjagu -70% suurem osa asju. Lisaks pannakse see pood nüüd jaanuari alguses seoses remondiga ka kinni, niiet peaks veel selgi nädalal sinna luurele minema. Ega ma eriti naiste asju saanudki vaadata, beebiriided on ju palju nunnumad :D
Nüüd ma mõistan enda ema, kes ainult minule riideid mingi aeg armastas osta ja endale midagi uut kappi ei muretsenud. Mul nüüd sama teema.. :D Ise olen nagu viimane parm, aga laps peab ilusti riides olema.

Aga seoses neljakuuse Emmaga veel nii palju, et koduse mõõtmise-kaalumise tulemused on järgmised: 64cm (+3cm) ja 6800g (+730g). Tublisti kasvab meil ikka :) Seda kaalunumbrit nähes olin ikka eriti rõõmus.
Keerata kõhuli-selili veel ikka ei oska, aga vähemalt tundub, et nüüd on natuke rohkem huvi asja vastu. Ostsin talle tegelusteki, kus peal mängida ja hängida, seal tal mõnus ringi vaadata ja asju katsuda. Viimane meeldib talle viimasel nädalal-paaril ikka väga :D Jonna kisub kõike, mis talle käeulatusse satub - mind juustest, enda mähkimislaua aluskilet (prr, see ajab mind hulluks! Ta mähkimislaud läheb nii sassi, sest ta kisub selle kile pealt maha, lükkab kõik kreemi ja vitamiini potsikud ümber, kisub kõrval olevad riided enda kätte ja topib suhu) ja voodikarusselli loomakesi. Kui ta hommikuti ärkab, siis tavaliselt ärkan minagi krabistamise peale. Voodikarusselli liblika ja mesilase tiivad on krabisevad, Jonts võtab neist kinni ja püüab neid meeleheitlikult ära süüa. See tähendab, et nüüd tuleb neiu enda juurde voodisse tarida ja tiss suhu toppida. Viimasel paaril päeval on selle suhu toppimisega aga mingi paha jama lahti. Preili ei taha kohe üldse tissi enam, ainult väga unisena, just ärgates läheb loosi. Meie hurraaga ostetud hiinakas rinnapump andis ka otsad, niiet eile õhtul praktiliselt sundisin teda rinda sööma, sest muidu lähevad mul rinnad paisu, hakkavad valutama, olen loigu sees ja kõige tipuks võib veel rinnapõletik ka niimoodi tekkida, kui üks juha kinni jääb niimoodi. Õnneks laenab Aigor töökaaslase naiselt rinnapumpa ja Jonna saab ikka rinnapiima (ja mina täna öösel šampust juua! :))

Uude aastasse läheme heade mõtetega. Ise luban korralikumaks hakata, ennast paremasse vormi ajada ja Jonnaga ikka väljas käia. Loodan, et Emma Johanna kasvab tublisti. Tahaks ka loota, et leiame tuleval aastal endale uue kodu, sest Jonna hakkab ju juba ringi müttama meil ilmselt suvel. Praegu katsetab roomamist, ikka ajab jalad pepu alla, pepu uppi ja lükkab aga käsi ei liiguta, niiet libistab vaid jalgu vastu maad. Ise ei viitsi seljalt kõhule ega kõhult seljalegi veel pöörata end, kuid edasi tahaks kangesti liikuda :D

Igastahes, meie pere soovib kõigile sõpradele-sugulastele rõõmsat peagi algavat uut aastat! :)

Side lõpp.

Jõulud

21. detsembril oli meil kohutav päev. Terve päev läbi paanitsesin ja Jonna oli viril, sõi halvasti ning ei maganud päeval üldse. Kõige tipuks pidime veel asjad pakkima ja Hiiumaa poole punuma panema. Muidugi unustasime sada asja maha ja õhtu jätkus samamoodi nagu ülejäänud päev - nutt, jonn ja söögist keeldumine. Võiks öelda, et see oli kõige jubedam päev Jonnaga üldse.
Aga, veetsime siis jõululaupäeva Hiiumaal (õhtul vaatasime Jääaeg 4'ja), 1. jõulupühal sõitsime päeval tagasi Tallinnasse ja õhtuks olime kodus. 26. käisime minu vanemate juures külas, kus käis ka kohal tädi Külli (ei hakka pikka joru seletama, kuidas ta Emma sugulane on). Viimane tõi Jonnale ühe kampsuni, bodikleidi ja kõige kftima kingituse üldse, mis Jonts siiani saanud on. Oma enda nimega pudrukausi ja tassi:

Külli tegi ise need maalingud peale. Seda Hello Kitty kõutsi ei armasta me
Aiksiga kumbki, kuid kingitus on sellegi poolest väga äge ja tore :)

Aga mis Jonna meil üldse jõuluvaalt siis sai?
Päkapikud tõid talle tegelusteki, mille külge jõuluvana tõi ühe kõliseva roti mänguasja. Lisaks teisi mänguasju nagu lilla krõll, kaksikud linnud ja palju vannitamise tavaari - vannivaht, vannipart ja vanniraamat. Ja luti ka! Kogu meie perele toodi peegelkaamera, millega ilusaid pilte jäädvustada meie pere ja Emma Johanna kasvamisest.

Pilte meie jõuludest:

Emma Johanna rõõmsas tujus koos vanaema Eldiniga

Emmega :)

Emme-issiga

Jõuluõhtu tudi

Vanaisaga :))

Njämnjämnjäm

Issiga Mustamäel

Tallinna vanaema-vanaisaga (:

Kingitustega jõulupuu all tšillimas

Kinke krabamas :D

Meie väike pere :)

Laupäeval käisime siis Rocca al Mares tasuta perepilti tegemas. Seal oli Libero nurk, kus oli fotograaf, kes pilti tegi kõigist soovijatest. Vaatasime küll seda valget tausta lootusrikkalt, et kas tõesti on võimalik, et ei tulegi mingeid hirmus suuri logosid taha.. Kuid kui pildi ära olime teinud avalikustati, et lisatakse siiski mingi Libero talveteemaline taust pildile. Noh, mis seal ikka..
Ootasin siis kannatamatult, et näha milline pilt välja tuli ja millal selle kätte saab. Teisipäeva hommikuks olid Roccas jäädvustatud pildid netis üleval. Meie oma nägi välja niisugune:

Täitsa kena pilt tuli :) Olen rahul.

Oh ja veel natuke liberoga seotud jutte. Mul ikka selle Liberoga veab. Eelmise Libero kampaaniaga võitsin Jonnale näpuvärvid, nüüd käisime nädalavahetusel Libero nurgas pildistamas ja esmaspäeval avastasin täiesti juhuslikult, et olen jälle Libero kampaaniaga võitnud. Seekord hommikumantli suuruses 92. Oh milline rõõm mind valdas, kui sellest teada sain :D Ja siis jällegi paanika, sest olen selle ostutšeki kas kogemata ära visanud või kuskile ära toppinud niimoodi, et ei ole mul seda võimalik võidu lunastamiseks esitada. Olin juba nii närvis selle pärast ja mõtlesin, et jõle jama küll kui nüüd selle pärast võidust ilma jääb. Saatsin niutsuva meili Libero kampaania korraldajatele, et kas kuidagi ilma tšekita ikka ei saa ja siis hakkasin seda tšekki taga ajama, et äkki ikka saab selle kuidagi kätte. Mäletasin täpselt kust ma need mähkud ostsin ja millal see umbes oli. Oma rimi konto alt nägin ära täpse kuupäeva ja kellaaja, millal ostu sooritasin. Ka ostutšeki number oli mul olemas. Niisiis helistasin Rimi klienditeeninduse telefonile ja palusin, et nad mulle tšekist koopia meilile saadaksid. Minu rõõmuks olid ka Libero kampaania korraldajad nõus mulle ilma tšekita selle võidu lausa koju saatma. Tõesti üllatavalt toredad ja vastutulelikud inimesed on seal ikka :) Kiidusõnad. Sain aga tšeki ikkagi esitatud, niiet kõik on korrektne.

Aga pildist veel. Mõtlesin, et laseks selle fotoks ja viiks vanaemadele-vanaisadele ning vanavanaisale ka jõulude puhul raamitult meie perepildi, aga too on natuke väikse võitu. Niisiis mõtlesin, et küsija suu pihta ei lööda ja saatsin lehe adminile, kus fotod üles laetud olid, meili, et kas oleks võimalik seda fotot suuremana saada. Admin edastas minu kirja fotograafile ning see omakorda oli hea ja lahke inimene ning saatis mulle originaalpildi oma täies hiilguses :) Lisas veel, et ei saa kahjuks neid jänkusid sellele peale lisada. Muhaha :D Nagu ma neid nii väga sinna igatseksin. Niisiis, saamegi täiesti korraliku fotograafi tehtud pildi meie perest ja täitsa tasuta. Fotograafile panin facebookis "like" selle eest, et ta nii armas oli ja pildi saatis mulle :)
Pilt on siis originaalis selline:

Ja nüüd natuke niisama Jonna pilte ka, mis vahepeal teinud oleme:

musimusimusi-nina! :*

Issiga arvutis

Kiisu

Kui kolme kuuseks saime, sõime vaarika-kohupiima kooki :) Kutsu tõid meile Karin ja Tarmo

Tissil on nii mõnus, uni tuleb kohe peale

Emma oma Käsna Kalle tudukas, mis Ülle meile kinkis

Väsinud päkapikk

Vallatu pikupiku :)

Aeg lendab..

Emma muutub iga nädalaga järjest asjalikumaks ja tublimaks. Kõhuli-selili ta veel ei keera, kuid eelmise nädala lõpus otsustas ta meil väga jutukaks hakata. Enne häälitses ta meil küll, kuid selliseid pikki jutte pole veel maha rääkinud nagu nüüd.

Mu ema käib iga nädal teda hoidmas, et emme-issi saaksid kord nädalas kahekesi aega Kalev Spas ujumas käies veeta. See kolmapäev oli Jonna päris tubli olnud, üsna rahumeelne. Kuid sõi selle aja jooksul vaid 100ml ehk 2 korda vähem kui oleks pidanud. Kui vanaema end minekule hakkas sättima hakkas jorramine pihta ning sellele järgnes väga kurb ja võib öelda, et ka hüsteeriline nutt. Mul oli lapsest nii kahju, ta oli tõesti kurb ja endast väljas ning nuttis niimoodi, et ahmis õhku ja pisardas. Laps oli lihtsalt väsinud ja näljane, aga süüa ka ei võtnud.. Ei pudelist ega ka rinnast. Niisiis kogu aeg liigutasin teda nii ja naa, kussutasin ja käisin mööda korterit ringi.. Püüdsin teda igal võimalikul moel rahustada, sain ta korraks tissile, kus ta pisut lõpuks sõi ning siis hakkas tõrkuma ja jälle kordus kõik. Lõpuks sain ta ilusti sööma ning saime selle päeva lõppenuks lugeda.

Viimasel ajal on meil ka halbu öid õige mitu olnud, kus 2-3 korda ärganud oleme. Paistab, et tissist söömine on jälle miski, mida Jonna on nõus tegema, kuid piima on kaunis väheks jäänud seoses meie kõigi katsumustega, mis meil siin vahepeal olnud on.
Olen juba paar-kolm korda vähemalt rinnaga toitmisest loobunud, kuid siis jälle uuesti proovima hakanud. Lõplikult pole veel alla andnud (kuid tunnen, et lõpp on üsna lähedal). Kahju on, et pisi sai vaid 2 kuud puhtalt rinnapiima peal olla ning nüüd ilmselt vähemalt jõuludeni venitab ära RP + RPA.

Rinnapiimaasendaja vahetasime ka välja. Enne ostsime kõige odavama Tutteli, nüüd proovime Aptamil comfort'i. Kuna meil on pidevalt kakaga kahtlased lood, siis arvan, et see on sobilik praegu.
Söömine on meil üldse pisut paremaks läinud. Vahetasime lutipudeli luti väiksema auguga luti vastu välja ning esimene söögikord sellega oli taevalik. Ei ühtegi piuksu ja sõi kohe kenasti ära rahulikult oma söögi.. Kahjuks see päris nii ei jäänud (nagu kipub olema) ja halvemaid söögikord on meil siiani. Kuigi pean juba suureks saavutuseks, et enamus söögikordi ei sisalda enam suurt kisamist, meeletult krooksurallit ja ükski toitmine pole enam aega võtnud 2-3h. Siiski sööme umbest tund aega ja pidevalt teeme söömise vahepeale pause.

Eelmine nädalavahetus käisid meil külas Aigori ema, tema õde, tolle tütar ja Aigori vend ehk Emma Johannale arusaadavas keeles - vanaema Eldin, vanatädi Merle, -ohjeebus,kastõestipeabseletama ehk vanatädi tütar Kadi (kellega ka mina polnud enne kohtunud) ja oni Ivari. Siis Jonna sõi oma toitu ikka samamoodi (ehk siis nüüd need paremad söömised) - vahepeale väike jorr-jorr ja teeme söömisest pausi. Aigori ema siis küsis murelikult, et kas meil on tõesti kõik toidukorrad ongi sellised.. Ohh, see oli hea toidukord, meil on siin ikka palju halvemaid olnud. Väga palju halvemaid..

Olen uhke emme

Ole uhke emme, sest minu tütreke oskab haarata :) Täna nägin esmakordselt kuidas Emma Johanna voodikarusselli mänguasjadest kinni võttis ja neid hoidis. Eelmine nädal hakkas ta oma roosa elevandi mänguasja jalgadest hoidma, kuid kuna selle toppisime talle ise üsna kätte, siis ei pidanud ma seda kuigi suureks saavutuseks. Ei saa haaramisest veel rääkida, kuigi hoidis mänguasja küll kenasti kinni ja proovis nädalavahetusel isegi suhu seda ajada korra.
Nüüd aga panin ta peale söömist voodisse karusselli vaatama ja järsku näen, et Jonna võtab sellel rippuva liblika jalast kinni ja hoiab täitsa asjalikul! :) Olin nii rõõmus, et tegin sadamiljon pilti tõestuseks, et ta tõesti hoiab leludest kinni ja video ka.

Kuigi põnev vaadata pole, aga nunnu siiski:

WOHO! :) Juba neljandat ööd järjest magame ilma tankimiseta. Ehk uneaeg hakkab kl 22-23 ja hommikune äratus on kl 8. Jääme magama tiss suus ja ärgates läheb ka viimane kohe lõugade vahele.
Loodame, et nüüd siis jääbki nii. Oleks väga kena ju, kui tirts juba 2,5 kuuselt alates öösiti enam ärkamisi ei korralda, jääb normaalsel ajal magama ja ärkab ka üsna mõistlikul ajal.

Mida me oskame: 2 kuud, 1 nädal ja 6 päeva

• Emma Johanna oskab pöialt lutsutada. Kui enne läksid loosi käed ja edaspidi rusikad, siis nüüd on päris mõnus pöialt imeda. Mõnikord isegi kahte pöialt korraga.
• Ta oskab ka kenasti otsa vaadata - pilk on päris asjalik. Kui temast pilti teen vaatab ta ikka enamasti tublisti kaamerasilma. Lemmik asi on teleka vaatamine! Nii põnev, nii põnev :D
• Mänguasju puudutada
• Omaette lobiseda
• Rõõmsalt naeratada - ka häälega
• Lutti tagasi suhu suunata. See on küll veel õppimisjärgus oskus, aga esmaspäeva õhtul tegi ta seda lausa 2 korda :) Lutt tuli suust ära ja Jonna pani enda käed vastu lutti, suu hästi lahti ja lükkas selle siis kenasti jälle suhu ja lutsutas edasi

Meie tänane hommik

Emma Johanna on end voodis keerutama hakanud. Esimese äratuse aeg täna (pisut kl 5 läbi) leidsin, et Jonts on küljega vastu voodi peatsis olevaid mänguasju. Oli end täiesti teki alt välja ajanud ja 90 kraadi keeranud.
Pisut enne poolt 9t ärkasin uuesti, kuulsin hääli ja nägin enda kõrval istumas Aigorit, kes vaikides Emma Johanna voodi poole vaatas. Vaatepilt oli järgmine nagu videos näha. Jonna lobises endamisi, pirises vahepeal pisut, siputas jalgu läbi voodi võrede :D Päris vahva vaatepilt hommikuseks äratuseks. Kui teda võtma läksin selgus, et ta kakerdas kaka sees :D Ehk oli endal mähku niimoodi täis kakanud, et see ajas läbi ja kõik riided ja voodilina olid ka selle mandiga koos.

Muidu olen ikka päris laisk olnud, et midagi kirja pole pannud. Juba paar päeva on Emma hakanud huvi tundma nende lelude vastu, mis voodikarusseli küljes ripuvad. Püüab neid katsuda ja on isegi pihta saanud. Eile sipsis päris korralikult, ise oli seejuures rahulik ja vaikne.

Kui juba eilsest rääkida, siis peab ära mainima, et Jonna sai seikluse osaliseks. Nimelt tuli Reelika meile järgi ja viis meid ülikooli, kus käisime kursuse pilti tegemas. Mõtlesin, et tahaksin minna pildile kuna viimane aasta on ja paljud lõpetavad nüüd ära. See, et ma aga akadeemilisel puhkusel olen ei tee mind vähem nende kursusekaaslaseks. Kuigi ma igapäevaselt koolis ei käi praegu, elan ikkagi kaasa ja tunnen end osakesena pundist.
Emma Johanna võtsin sülle ja temagi sai pildi peale (tema visiit ülikooli tekitas palju menu. Piret küsis, kas tohib teda nuusutada ja Martiina, et kas tohib ta jalga katsuda :D Ja muidugi käis ette ja taha "issand kui nunnu ta on", "appi, ta on nii väike" jne). Niiet nüüd on Emmal olemas ülikoolis käimise kogemus (lisaks sellle, et ta mul kõhus pool aastat meiega koos loengutes käis ja seal innukalt kaasa trampis loengute ajal :D) - nüüd on ta päriselt ülikoolis käinud täitsa omaette inimesena ja tal on ka esimene kursuse pilt ette näidata. Minu arvates on see päris vahva mälestus :) Et 2-kuuselt käisin emmega koos esimest korda ülikoolis.

Lasteaia kohad saime ka lõpuks kirja. Valituks osutusid järgmised lasteaiad: Mooniõied, Kiikhobu, Kristiine. Püüdsime siis Mustamäe ja Kristiine vahel need kohad ära jagada ja välja mõelda, et millised oleksid mõistliku asukohaga arvestades sellega, et tahaksime edaspidi kolida emba-kumba linnaosasse. Igastahes, lasteaias Mooniõied oleme 250. kohal järjekorras. Soovisime kohta 2014. aasta augustist, kuid võime sellest ilmselt unistama jääda. Hea kui sellest järgnevakski aastaks koha saab.

Natuke on meil muresid ka. Nimelt on Jontsul viimased päevad kõht natuke imelik olnud. Eelmise nädala alguses käisid nad Aigoriga koos nakkuskliinikus rotaviiruse vaktsiini tegemas (45€ läinud nagu niuhti, üks tuleb veel detsembris teha) ja öeldi, et kõht võib olla kinni või lahti sel päeval ja helistagu me, kui palavik tõusma peaks või laps haige tundub. See päev oli kõik tiptop, aga nädala lõpus hakkas pihta pidev ja lõputuna tunduv kakamine. Kaka värvus ja konsistents vaheldusid iga korraga, mis oli pisut murettekitav. Kuid tegelik probleem seisnes selles, et ta kakas oluliselt tihedamini ja rohkem (päeva jooksul kokku) kui tavaliselt. Nüüd esmaspäeval saatsin siis Aigori apteeki, et too Emmale Gefiluse tilkasid tooks. Need pidavat kõhu korda tegema. Eile siis tilgutasin talle lootusrikkalt esimesed tilgad lusikale ja pistsin suhu. Õhtul tuli aga ikka õige mitu portsu rohelist kakat. Eks paistab, võtame selle nüüd igapäevaselt menüüsse.

Toitumise osas oleme muidu edusamme teinud. Paistab, et istuli imetamine on meie jaoks sobiv, pikali teeme seda vaid öösel, esimese söömisega hommikul ja õhtul enne magama jäämist. Kuna kisa on vähem ja mõistan nüüd Jonnat paremini olen ka ise rahulikum. Tundub aga ikka, et piima jääb pisut väheks, sest ta jääb väga harva rahule peale söömist.

Ihihii! Narupallitame :))

Preili näeb selline mamma välja oma kampsunis :D Heegeldasin selle talle ise

Mõnikord olen ma nii väsinud ja tüdinud..

Aga siis ma vaatan..

Mõnikord tuleb lihtsalt nii uni peale..

Sulla-mulla :) Käime üle päeva vannis, seal on nii tore plätserdada!

Kui mähkut vahetame, siis kõhuli olles jutustan teinekord ja vaatan nii asjaliku näoga ringi.

ja mõtlen..

et meil on ikka nii nunnu lapsekene :))

How can I be mad at someone who's that cute?

Emme ja Emma

Eile käis Ülle meist pilte tegemas :)
Tulemuseks on palju ilusaid ja toredaid pilte:

Tubli unimüts

Meie preili on viimastel päevadel õhtuti nii eeskujulikult käituma hakanud, et uskumatu lausa. Eile oli ta ka terve õhtu üleval, kuid ei jauranud vaid võttis vabalt. Oli suht tšill, lätsutas tissi otsas ja niisama hängisime koos. Kuigi see söön ja ei söö olemine ei meeldi mulle ka eriti, on see siiski oluliselt meeldivam kui kisarohked õhtud, mis meid ennist (ptüi-ptüi-ptüi) kimbutasid. See näeb siis nii välja, et Jonna haarab tissi suhu, teeb mõned eeskujulikud imemisliigutused, lükkab siis jälle tissi suust välja, laseb korraks silma looja ja hakkab jälle rabelema, et saaks tissi suhu ja niimoodi otsast peale kogu aeg.

Aga mis ma tegelikult öelda tahtsin oli see, et Emma Johanna on meil väga tublisti magama hakanud jääma. Kuigi enda voodisse tõstes ärkab ta tavaliselt jälle üles, siis on ta viimasel ajal suutnud nii kenasti rahulikult voodisse uuesti und ootama jääda. Olen olnud juba enne tema sündi seda meelt, et igaüks peaks ikka enda voodis magama. Ja võib-olla on asi ka minu laiskuses ja ükskõiksuses :D Kuna ta on meid piisavalt juba terroriseerinud, siis teinekord panin ta lihtsalt oma voodisse ja ütlesin, et nüüd maga ning läksin siis ise ka voodisse ära. Kui siplemine ja nurisemine juba valjuks läksid, loivasin jälle tema juurde tagasi, lohutasin ja pakkusin uuesti rinda ning siis jälle uuesti. Ega kaua aega ei võtnudki kuni ta ise hakkas aru saama, et nurisegu, mis ta nuriseb, igal juhul jääb ta ööunele oma voodis. Ja nüüd ta ongi nii tubli olnud :))
Eile ärkas ta poole 11 aeg uuesti üles kui lutt suust välja kukkus. Aga nägin ainult, et tekk liikus natuke. Kiikasin ta voodisse ja mis ma näen - tema vaatab oma suurte siniste rõngassilmadega ringi ja lutsutab kätt. No las ta siis olla.. Läksin ka voodisse ja panin tule kustu ja niimoodi magasimegi poole viieni hommikul.

Emmal on ka meeldivalt pikad ööuned. Alla nelja tunni ta kindlasti öösel korraga ei maga. Tavaliselt on üks pikem uni, siis sööme ja magame veel sinna otsa 3 tundi. Selle aja peale on kell tavaliselt 7-8 ja ongi nagu aeg ärgata. Kuigi oleme teinekord ka veel peale seda edasi maganud ja ärganud alles 10-11 aeg. Ja kui ta ärkvel on, siis on ta ka järjest asjalikum meil :) Talle meeldib väga õla peal olla ja eriti tore on, kui siis mööda korterit ringi jalutame. Emma Johannal on nii huvitav siis ringi vaadata. Ja ma hea meelega käiks niimoodi temaga koos ringi ja teeks oma asju ja tema oleks ka rahul, aga kole raske on millegi asjalikuga hakkama saada kui saad kasutada vaid üht kätt.

Mõm-mõm

Siis kui me välja läksime ja panime vanaema Anu kingitud karukombenesooni selga. Küll ta on armsake selles :))

Mõmmik on nüüd ka ärkvel olles naeratama hakanud :) Teeb seda küll pigem kogemata, kuid üliarmas on sellegi poolest. Siis ikka lahtise suuga kenasti nagu naeraks :D

Jonts on meile mõne õhtu ka rahu andnud. Eile käis vanaemaga koos kärutamas õhtul, meie saime Aigoriga koos kodus kahekesi aega nautida. Viimati olime kahekesi septembris, kui Hiiumaal olime ja kahekesi autoga korra ära käisime. Emma Johanna tudis Mokakülas vankris sel ajal. Kui tagasi jõudsime oli muidugi kisa lahti ja Aigori isa teatas suurima rahuga vankri kõrval seistes, et ta nutab :D

Täidan nüüd ka beebiraamatut. Nädalavahetusel tegime selle tarvis meie Libero kampaaniaga võidetud näpuvärve kasutades Emma käe ja jala jälje ka ära ja kleepisin need raamatusse :) Hea ikka, et sellised asjad olemas on ja saan seda jooksvalt täita. Muidu ei tuleks mulle pähegi midagi sellist kirja panna, et millal esimest korda seda ja teist tegime jne. Minu ema minu kohta seda ei täitnud. Väitis, et ei jõudnud. Aga kui palju aega see lünkade täitmine ikka aega võtab. Niimoodi on palju lihtsam ja mugavam. Pilte saab juurde panna ja kokku tuleb üks kena raamatukene, mida on tirtsukesel endalgi tore kunagi tulevikus lugeda ja vaadata :)

Ja siin on meie kodune võrdõiguslikkuse kampaania:

 Kui soovolinik peaks meile külla tulema, siis ei saaks ta mingeid trahve ega noomitusi teha - meie peres ollakse võrdsed. Isegi kui Emma seda veel praegu ei tea, siis ta armastab nii emmet kui issit sama palju. Vähemalt nii väidavad tema sokid, mille emme-issi talle üheskoos ostsid. Need olid ühtlasi ka esimesed asjad, mis oma beebile ostsime. Ja nüüd ongi need meie pisikese jalakesi kaunistamas (ja mis peamine - soojana hoidmas :))

Naeratame :)

1 asi jäi mainimata. Meie Jonna naeratab läbi une nii kenasti. :)) Ootan juba, et ta seda ka ärkvel olles tegema hakkaks.

Fotosüüdistus:

7 things I love about you

Emma Johanna on oma nelja siin veedetud elunädala jooksul saanud endale palju toredaid hüüdnimesid. Aigori jaoks on ta põhiliselt Pontu, aga ka Jonna. Mina kutsun teda iga kord erinevalt :D
Emma hüüdnimed: Preili, Tütarlaps, Neiu, Tibi, Tšikk, Pliks, Kiisu, Käbi, Pontu, Pontsik, Jonna, Vingutrilla.

Aga need 7 asja siis:

• Aevastamine: mina ei olevat beebina aevastanud, aga Emma Johanna on küll kõva aptšihhitaja :) Iga kord kui ta aevastab manab ta endale ette tõsise ilme ja tema käed käivad instiktiivselt näo ette kokku nagu tahaks ta viisaka tüdruku kombel kätt suu ette panna :D
• Peaaegu aevastamine: minu lemmik asjaks on saanud valehäired. Kuna tavaliselt aevastab Emma mitu korda järjest, siis tuleb ette, et näiteks see kolmas kord ei tulegi aevastust. Ja selle valehäire ajal valmistub ta terve keha endiselt aevastuseks ja kui see tulemata jääb teeb neiu imearmsat ja heledat "kihhhh" või "aaaaaah" häält :')
• Hands - you're using them right: Mulle on algusest peale meeldinud see, et tibi ei oska enda kätega justkui midagi peale hakata. See, kuidas ta neid kaootiliselt liigutab ja juskui midagi teha püüab, on imearmas. Mis aga vel vahvam. Võib-olla teeb ta seda kogemata, kuid Emma Johanna on juba korduvalt käsi õigesti kasutanud. Näiteks on ta hoidnud kätt luti ees, et see suust välja ei kukuks või vastupidi, näpu luti ja suu vahele ajanud, kui ta lutti ei taha ja näpuga selle välja lükanud. Täna aga oli ta oma pisikesed sõrmed luti aasast läbi ajanud ja kui ta haigutas, siis liigutas muidugi oma käsi ja võttis käega kaasa ka luti :D
• Häälitsemine: Mõnikord teeb ta lihtsalt imearmsaid hääli. Need on põhiliselt sellised malbed kilked.
• Käe lutsutamine: Jonnale meeldib õla peal tšillida ja seal oma kätt või näppu lutsutada. Kui ma midagi toimetan, ise Emmat samal ajal õlal hoides, siis toob naeratuse suule, kuidas selline lätsu-lätsu hääl sealt ülevalt kostab.
• Tissi metsik haaramine: Mõnikord kui kõht on tühi või on preili juba närvi ära läinud, siis raputab ta oma pead nagu näljane kiskja ning haarab siis nibu suhu. Vahva vaatepilt :D
• Jalgadega sipsimine: Aigor ütleb, et peab talle jalgratta ostma, sest talle meeldib vändata. Jalad käivad sips ja sips, pliks on korduvalt endal sokid jalast siputanud ning ka ühed püksid kipuvad pidevalt jalast kaduma.

Tegelikult on muidugi neid asju, mida ma Emma Johanna juures armastan rohkem. Teinekord on aga ka neid asju, mis mul kopsu üle maksa ajavad. Näiteks ei ole ma suurem asi kakatehase austaja. Ikka peame vähemalt korra päevas riideid vahetama, sest neiu kakab ennast kurguauguni täis.
Ja muidugi ei meeldi mulle see, kui rätikuid täis pissitakse. No tal on ju nii mõnus peale pepupesu ennast tuulutada mähkuvabalt, väga rahulikult lebab mul mähkimislaual ja siis migni hetk avastan, et tema alla on tekkinud kahtlane soe loik. See on üks vairant. Teine on selline, et mingi hetk saab mu sokk või püksid märjaks ehk tütarlaps laseb nagu purskkaevust.
Ja tissisõda ei meeldi meile kummalegi ilmselt. Loodan, et meie tülid lõppevad peagi, sest pissimise ja kakamisega suudan ma leppida, tissisõda on aga miski, mis tahab vägisi mõistuse viia.

Esimesed nädalad kodus

Saime haiglast koju 27. augustil. Olin veel pisut nõrgake, kuid suutsin ise käia ja sõime isegi laua taga juba koos, ka verejooks oli väiksemaks jäänud.
Pakkisime siis tirtsu imearmsatesse roosadesse riietesse, mis olid talle pisut väiksed :D Aga ma ei saanud ju tibile koju toomiseks siniseid riideid ometigi selga ajada. Sipukad olid suuruses 50 ja mütsike oli ka väike. Pluus oli talle paras. Panime asjad kokku, tirtsu turvahälli ja panime kodu poole ajama. Teel hakkas paduvihma sadama ja koju jõudes lasi pliks oma tutikad nunnud kojutoomise riided ja turvahälli sellise kärtsuga täis, et oli üleni kakane. Ristis ära kohe :D

Esimesed päevad kodus olid minu jaoks masendavad. Nutsin palju ja tundsin ennast nagu räbal. Verd tuli endiselt palju, õmblused andsid tunda ning lapsega oli raske. Iga õhtu magama minnes hoidsime Aigoriga üksteist kõvasti kaisus ja ütlesime üksteisele, et oleme tublid. Pisikese ööunne saamine muutus järjest hullemaks. Iga õhtu võitlesime temaga kuni kolme-neljani öösel. Kõige halvemal ööl saime magama alles 4.40 hommikul. Olime kõik väga väsinud, ärritunud ja kurnatud. Uhh, see on nii raske..

Kui haiglas oli neiu meil tubli ja tegi kisa vaid siis, kui vesi oli pepu jaoks jahe või keegi võõras ämmaemand või arst katsus teda, siis kodus on ta kriukräu tegema hakanud. Saime jaole, et tegemist on gaasivaludega ning nüüd anname tibile iga söögikorraga espumisani. Olukord on pisut sellega paranenud. Oleme varem magama saanud. Kui ta tudile saame, siis magame päris kenasti oma 5-6 tundi öösel jutti.
Aigor on muidu väga tubli issi ja tegeleb lapsega hästi palju. On näha, et ta armastab teda väga (ja seda on nii armas vaadata! :'))

Tütreke ise on imearmas ja tore, kuid jube väsitav.
Ahjaa, 3. septembril käisime Õnnepalees ja panime käbile nime ära :)

Saage tuttavaks - Emma Johanna Kuuse

Sünnilugu

Lõpuks saime oma beebi kätte :)

24. august
Minu viimane ämmaemanda visiit oli 24. augusti hommikul kl 8.40. Olin väga pettunud, et sinna jõudsin, sest tähtaeg oli selleks ajaks juba nädal aega üle läinud. Ärkasime seetõttu vara ja Aigor viis mind pelgusse ära. Teel sinna hakkas kõht natuke valutama. Ämmaemand andis mulle saatekirja esilekutsumiseks, mis oleks pidanud toimuma 29. augustil, kuid andis lootust, et tavaliselt hakatakse just siis sünnitama, kui saatekiri antakse :D Ja oli väga lootusrikas, kui ütlesin, et limakork tuli paar päeva tagasi ära. Andis mulle ka kohe KTG aja ja läksin kohe peale visiiti masina alla (oma korda oodates hakkas veel võimsamalt kõht valutama ja süda oli paha), et kontrollida emaka tööd ja lapse seisundit. Emaka tööd oli, kuid öeldi, et sünnitustegevus see veel pole. Kuid lapse südametöö oli kaunis tagasihoidlik ja aeglane tema kohta. Enamuses jäid näitajad 120 ringi ja KTG tädi oli natuke mures. Vurasime tagasi ämmaemanda juurde, kes pani kirja uue KTG aja ja rahustas, et ilmselt on beebil praegu uneaeg või valmistub ta lihtsalt sünnituseks. Kui mainisin, et ma ei tunne end hästi, siis rõõmustas ta, et tavaliselt niimoodi sünnitus algabki ja võib-olla järgmiselt KTGlt ma enam koju tagasi ei lähegi ning jään sinna sünnitama. Järgmine KTG oli 12 aeg, niiet jõudsin korraks koju minna ja siis jälle vaikselt tagasi liikuda. Näitajad olid seekord normis, valud endiselt olemas, korra lõi masina all ka kõva toonuse sisse. Masin kukkus undama ja kui küsisin ehmudes, et mis see oli ütles too KTG tädi, et see oli tuhu ja uuris kuidas ma ennast tunnen. Ausaltöeldes ma ei tundnud seda :D Aga kuidagi kergem hakkas peale seda küll, valu jäi väiksemaks. Mul oli hea meel, et kõik siiski korras oli, kõht oli väga tühi juba ja helistasin Aigorile, et millal ta lõunale läheb ja kas võtab mu kaasa. Tuli välja, et ta oli just teel lõunale ja saime 10 min pärast tema ja Kaarliga linnas kokku, et üheskoos Patrickus lõunatada. Olin üsna viril ja mul ei olnud kuidagi hea olla. Kui nad oma toimetused ühele poole olid saanud viis Aigor mu koju ära ja läks tagasi tööle (ütlesin talle, et ärgu ta lootku, et ma täna midagi süüa teen, kuid arvestagu sellega, et see ei tähenda, et ma ise süüa ei taha). Tegin endale kuuma vanni, kus valutasin endiselt, kuid palju leebemalt ja peale vannijärgset dušši kadusid valud sootuks umbes pooleks tunniks-tunniks. Siis hiilisid valud jälle tagasi ja kui Aigor koju jõudis ei toonud ta minu pettumuseks endaga kaasa midagi, mida hamba alla saaks pista, kuid ta tõi palutud apteegi kraami - microlax tuubi, mida ämmaemand mul tarvitada soovitas, kuna mul oli juba pikalt kõht kinni olnud. Lisaks ütles ämmaemand, et seegi võib sünnitustegevuse algatada, kui sooled sirgeks saab. Vedasime end siis Selverisse, et midagi halba alla saaks ja võtsime sealt kartulisalatit ja grillribisid. Õhtusöök oli imemaitsev ja minul üsna okei olla, valutasin kuid üsna rahulikult.

25. august
Öösel enne magama minekut tegin selle microlaxi endale ära, uhh. Kõht läks lahti ja tekkisid teistsugused valud, mida pidasin alguses lihtsalt selleks kõhuvaluks, mis tekib kui on mõni kõhuhäda kallal. Vedasin ennast voodisse lõpuks kus valud muutusid väljakannatamatuks. Ma tundsin, et ei suuda pikali olla ja valud on nii tugevad, et ei mõista midagi endaga peale hakata. Ütlesin Aigorile, et need on vist päris.. Et lähen kööki ja käin veel duši all ning kui valud järgi ei anna, siis ajan ta üles ja lähme haiglasse. Vedasi arvuti kaasa ja hakkasin valude vahesid mõõtma. Valud kestsid umbes 1-1,5 min ja vahed olid 4-5 min. Uu-tasin nagu segane, tätsasin arutult mööda kööki ringi ja valuhoo ajal toetasin oma käed köögilauale ning vaatasin kivistunud pilgul maitseainete topse. Millegipärast tundus see minu jaoks kergem kui silmade sulgemine valu ajal. Olin juba pea tunni niimoodi metsikult valutanud, läksin duši alla, kuid see ei leevendanud valusid üldse. Kuulsin, kuidas Aigor on end üles ajanud ja müttab köögis ringi. Ta tuli minu juurde vannituppa ja ütles, et me peaksime vist nüüd minema, et ma olen juba üle tunni vaevelnud. Käsutas mu välja ja ütles, et hakaku ma ennast riidesse panema, sest see võtab aega. Ise tegi ta endale võikusid ja mina mõõtsin veel enne minekut mõne valu vahe ära. 3-4 minutit. Sain ennast kuidagi riidesse ja Aigor toppis veel viimased asjad meile kotti kaasa ja läksime. Pelgusse vastuvõtutuppa jõudsime ööpimeduses umbes kella kolme aeg. Vaadati mu emakakaela, mille kohta öeldi, et see on täitsa pehme ja 3 cm on avatust ning saadeti meid peale kiiret paberimajanduse ajamist siis kohe sünnitustuppa number 7. Suutsin sinna jõudes veel nalja visata ja ütlesin isegi selle peale, et näe, ju mul ikka nii paha siis pole veel, kui nalja suudan teha. Sealne ämmaemand käis vaid paar korda mind vaatamas, pani mind KTG alla ja käskis voodis lamada. Valud olid väljakannatamatud ja ma ei suutnud hingata nii nagu õpetatud oldi. Õigupoolest tundsin ma, et ei suuda üldse hingata, kuid andsin sellegipoolest endast parima ja hingasin. Mõtlesin sellele, kuidas laps ei saa hapnikku, kui mina ei hinga ja sünnitus venib pikaks ja läheb raskeks. Lamasin seal KTG all ikka päris kaua ja lausa 2 korda. Esimesel korral näitas väga tugevat ja regulaarset emaka tööd, kiunusin valust.. Teine kord olid näitajad tagasihoidlikumad, kuid valu endiselt väljakannatamatu. Käisin pidevalt vetsuvahet ja püüdsin leida endale sobivaid asendeid. Kui alguses meeldis mulle püsti olla ja millelegi valu ajal nõjatuda, siis hiljem eelistasin pikutada, vahepeal proovisin istumist, mis palli peal oli päris hea, kuid kuna pikad tunnid olid möödunud, mina väsinud ja kurnatud, siis kippusin selle palli pealt valu vahede ajal maha kukkuma :D Olin lihtsalt nii väsinud juba tundide viisi valutamisest. Lõpuks vahetus ämmaemand ning ta tuli vaatas kuidas mul avatusega lood on. Ütles, et täitsa kena 7-8 cm avatust juba ja teatas, et see tähendab, et enam valuvaigistit ei saa, mille peale mul võttis pisara silma, sest nii raske oli juba olla. Järgmise KTG ajal voodis lamades vajusin iga valuvahe ajal unne ning nägin seosetuid unenägude klippe, ärkasin jälle meeletu valu peale ning suikusin siis jälle unne. Oksendasin vahepeal ja hoidsin kõvast valu ajal Aigori käest, kes mind ikka ja jälle paremini hingama püüdis saada. Tunnid möödusid selle valutamise ajal kuidagi kiirelt, kell käis aina edasi. Kui järgmine kord mind üle vaadati, siis ütles ämmaemand, et näha on, et sünnitustegevus hakkab aeglustuma ja midagi tuleks ilmselt ette võtta, et hoogu juurde saaks. Ta küsis, et mis ma arvan kui nad mul veed lahti teeksid, öeldes, et valud muutuvad siis tugevamaks ja pikemaks siis ilmselt ning, et see võib sünnituse kulgu kiirendada, kuid ei pruugi. Olin ahastuses, et ma lasen ennast piinata lootuses, et äkki läheb kiiremaks. Ja kui kahe tunni möödudes midagi ei muutu saan alles tilka, mis peaks sundima mu emakat rohkem töötama. Olin nii väsinud, ütlesin, et tahan ära surra, sest tol hetkel oli nii vaev olla ja ma ei tahtnud seda enam läbi elada.
Andsin loa veed avada ning mind pandi peale seda jälle KTG alla. Lootsin, et ehk läheb siis kiiremaks ikka.. Et mis mul ikka teha on. Põrgulikud valud jätkusid ja emaka töö tundus endiselt üsna vilets olevat. Kuid ju midagi ikkagi toimus, sest KTGle järgnes täisavatus ja tunne, et tahaksin pressida. Ma käisin vetsus ning hõikasin üle sünnitusosakonna koridori, et kas ma tohin pressida. Sain rohelise tule ja ämmaemand tuli nüüd meie juurde, et jääda. Hakkasin pressima, kõht valutas ikka, aga nüüd teistmoodi - päevade valu. Mõne aja pärast kadus ka see ja ma tundsin ennast isegi üsna hästi, takkajärgi mõtlen, et pressimine oli kõige meeldivam osa sünnitusest :D Vahepeal andis ämmaemand mulle mingit imemistabletti ja ütles, et see peaks emakat turgutama, sain seda lausa 3 korda. Pressimise aeg venis ja venis ja mul oli tunne, et ta ei tule sealt kunagi vist välja, kuigi tundsin, et midagi toimub ja kõik kohad on midagi täis. Ämmaemand ja Aigor kiitsid mind takka, me vahetasime mõne korra asendit ning Aigor hoidis mind iga pressi aeg tugevalt kinni. Ämmaemand ütles pidevalt, et laps liigub juba ja peaaegu paistab või et paistab ja kohe tuleb. Tänu sellele pressisin ikka elu eest. Teadsin, et on lootust ja varsti ta tuleb. (Tegelikult hiljem mees rääkis, et kiikas ikka sinna alla ja ei olnud ta midagi nii "kohe tuleb" :D Aga olen tänulik, et mulle ikka lootust anti, kui seda ka tegelikult nii palju ei paistnud olevat.) Kui osa peast oli välja tulnud küsis ämmaemand, kas tahan vaadata. Ma ütlesin, et ei taha. Tahtsin ta lihtsalt sealt kiiresti välja saada ja mõtlesin, et see pole minu jaoks mingi motivatsioon, kui näen, et see pea on seal koledasti pooles vinnas :D Kui pea oli pooleldi väljas ütles ämmaemand, et nüüd teeme nii, et saame ta kahe pressiga kätte, ühega teine pool peast ning viimasega keha. Nii küll ei läinud, pidin ikkagi rohkem pressima, sest lihtsalt ei jaksanud kahega, kuid see viimasele pressile järgenud kergendustunne oli ikka super. Kogu see pinge, mis vabanes.. Uhh! Ämmaemand näitas mulle last ja ütles, et näed, see on tüdruk ning palus värskel isal kella vaadata ja sünniaja öelda - 25. august kell 12.56. (Vahepeal presside vahel olin ämmaemandale öelnud, et ölgu ta ka ikka, kas on poiss või tüdruk kui välja tuleb, sest me ei tea kindlalt. Kartsin, et tänapäeval on see nii enesest mõistetav, et vanemad teavad, mis soost laps tuleb ning võib-olla siis see, kes sünnituse vastu võtab unustab või lihtsalt ei ütle, kes sealt tuli ning ulatab lapse kohe ema rinnale rahunema.)
Laps ei hakanudki minu üllatuseks kohe röökides nutma, tegi vaikselt häält ja kui mu rinnale sai, siis vaatas sellise näoga nagu oleks juba kõike näinud ja nagu siia ilma tulek oleks tema jaoks tühiasi olnud :D Ta oli väga rahulik ja lamas mu rinnal kuni mind kinni õmmeldi. Sain teise astme rebendid (kõige halvem aste on neljas), lahklihalõike (mingi aeg pressides võttis ämmaemand lihtsalt käärid ja tegi seal all "klõps", tunda polnud midagi) + hemorroidi, verd tuli rohkem kui oleks pidanud ja sain selle pärast ka süsti, et verejooksu peatada ja aidata emakal jälle tagasi tõmmata. Mina tikitud, pandi laps kaalule ja tehti tema mõõtmised ja testid ära. Apgari hindeks sai 8->9, kaalus preili 4,39 kg ja oli 53 cm pikk. Laps oli ikka minu jaoks väga suur ja seegi venitas sünnitust nii pikaks (lisaks minu väsimusele, sest olin jutti üleval olnud juba üle ööpäeva). Kogu sünnituse kestvuseks sai 12 h, millest viimased 2 h läksid presside peale.

Kõhubeebi pisimürgel

Video on jäädvustatud 9. augustil, rasedust oli siis 38+5/6

Muidu olen aga ikka ühes tükis ja ühtegi valu täna tundnud pole..

17.20 - limakork
Mul on tunne, et varsti läheb asjaks. Loodan, et mu tunded ei peta mind.

Back off bitches, it's my turn!

Õõõõõõõõõõõ õõõõõ õõõõõõõ õõõõõõõõõ õõõõõ õõõõõõõõõ,
40+ õõõõõõõõõ õõõõõ õõõ õõõõõõ 3? õõõõõõ 4? õõõõõõõõõä

Ja teised sünnitavad, kellel tähtajad hilisemad.

Võtsin programmi ka peterselli söömise, eile tegin sellest ka teed. Aigor maitses ka ja kommenteeris, et maitseb nagu muru.
Täna õhtuks tellisin, et mulle nõmmliiva teed toodaks. Äkki aitab?

Ainult loetud päevad jäänud??

Olen endiselt ühes tükis.

Ticker näitab, et 2 days to go. Arsti arvestuse järgi on 3 päeva tähtajani.
Ohh, kuidas ma juba ootan ja tahaks minna ja oma beebi kätte saada. Aga ei ole sellist tunnet, et minek oleks.. Juba mitu päeva pole praktiliselt üldse valutanud. Noh, ühest küljest on tore, et mingit libatamist ega tühja valutamist pole, aga kui valutan, siis on ikka tunne, et asjad liiguvad ja varsti hakkab midagi toimuma. Aga kui on nii hea olla nagu praegu, siis tekib küll ahastus, et meie beebi ei tahagi vist tulla.. Ootame teda ju nii väga!

Eelmise nädala lõpus tuli mu ema Saaremaalt tagasi ja tõi Aigori tädilt tema õmmeldud voodipesud ka kaasa. Saime nunnu mõmmidega voodipehmenduse ja õige mitu lina ja padjapüüri, tekikotte oli vist vaid üks. Aga kuna mul enda ema teeb veel ka ühe komplekti (lina, tekikott, padjapüür), siis peaks ilusti jätkuma neid. Ise tegin ju ka 2 komplekti voodipesusid.
Ja lamamidstooli katte parandamise plaan läks mul vett vedama. Minul sobiva paksusega niiti polnud ja see paksem niit tõmbas masina umbe. Aigor püüdis seda siis parandada, aga lõppes see ettevõtmine ikka nii nagu tavaliselt tal välja kukub. Õmblusmasina nõela tõmbas kõveraks ja hiljem seda sirgu venitades tõmbas lausa katki. Ja seda jõudis ta teha selle 5min jooksul kui ma eemal telefoniga rääkisin. Jäta veel teda üksinda :D
Loobusin sellest ettevõtmisest, pakkisime õmblusmasina kokku ning viisin lamamistooli emale, et ta selle korda teeks.

Viimane ultraheli

Alustagem sellest, et pühapäeval tundsin ennast väga halvasti. Valutasin kuni neljani päeval, siis andsid valud järele. Algas nagu ikka sellest tundest, et kohe hakkavad päevad, valutama hakkas kõht ja vaev oli olla, hiljem lisandus sellele tappev alaselja valu. Püüdsin istuda, ei saanud, nii vastik oli.. Käisin siis mööda korterit ringi ja püüdsin sügavalt hingata - ka see ei andnud tulemust. Lõpuks panin ennast lihtsalt voodisse külili asendisse, ootasin ja kannatasin. Pakkisin samal ajal ka haiglakotti, mis on enamvähem koos nüüd. Niiet viimasel hetkel närvitsema ei pea, et mida võtta, mida jätta.
Aigor oli armas ja tegi maitsva õhtusöögi. Siis avastasin kalendrisse vaadates, et homme on ju ultraheli aeg. Tohohh, olin selle sootuks unustanud.

Esmaspäeva hommikul värvis Aigor uksepiidad ära ja sõidutas mind enne tööd mustamäele vanemate koju, et ma ei peaks päev läbi selle värvihaisu sees olema. Käisin vahepeal pelgus ultrahelis, kus oli seekord väga tore arst.
Eelmisel korral (LA UH 20. rasedusnädalal) ei tahtnud tips kohe üldse ennast näidata, ei näidanud ta meile oma nägu ja hoidis ka jalad ristis. Ultraheli arst püüdis päris kaua teda vaadata ja ütles siis, et pigem on vist tüdruk. Täna siis lootsin selgust saada, et kas ikka on, aga tutkit vasja! :D Nagu tellimise peale oli ta jälle jalad koos ja ristis ega näidanud ennast. Profiilipildi sain aga küll kätte seekord, pusimise peale muidugi.
Muidu on aga kõik tiptop, lootevesi on korras, beebi ise ka. Kaalu on tal praegu umbes 3,5 kg. Öeldi, et isegi, kui üle kannan ei tohiks 4 kg tulla, täitsa normis kaaluga pidi olema. Kui see ultraheli arst reieluud mõõtis, siis alguses kukkus ahhetama, et rasedus täitsa täis kantud ju :D Et nii pikk.. Siis küsis aga, et kui pikk isa on ja rahunes maha, et siis on normis. Niiet meie beebs on ississe pikkuse poolest - pikakoivaline tuleb :D
Selle ultraheli järgi nihkus tähtaeg 12. augusti peale, aga kuna ultraheli arvestab keskmisi näitajaid, siis pole see kuupäev täpne. Kuigi minugi poolest võiks ta 12. augustil tulla :P Tegelikuks raseduse suuruseks oli 38+2 (arvestades KV ultraheli järgi määratud tähtaega ehk 18. augustit), ultrahelis mõõdetud mõõtude järgi aga juba 39+1.

Pilti kah:

Pisi näeb nii tõsine välja. Aigor teatas eile õhtul seda pilti vaadates nördimusega, et tal pidavat tema nina olema. (Nördimusega, sest ta pole oma ninaga teps mitte rahul, peab seda liiga suureks ja eelistaks, et meie väike endale minu moodi pisikese nina saaks :D)

Aga mis muud siis, kui et tõde selgub tema sünnipäeval ;)

Ahjaa, lõpuks tellisime selle rinnapumba ka ära.  Kuna me kogu aeg neid oksjoneid kaotame, ükskõik mis hinda pakume, läheb ikka kallimalt ära.. Siis otsustasime ikkagi, et ostame siiski ühe hiinaka ära:

Hinnaks tuli 18,85 €. Transport võtab ilmselt mõne nädala nüüd aega (nii 2-3 nädalat ilmselt), aga sai teise ju soodsalt kätte, jaksab vast oodata nii kaua. Loodan, et mul ei ole piimaga probleeme.

38+1

Viimastel päevadel on nii palju beebiuudiseid tulnud, et ajab päris elevile :) Tahaks ka juba oma pisiga kohtuda.

Viimased päevad olen kodus istunud ja tegelenud voodipesude õmblemisega beebile. Valmis on 2 tekikotti ja padjapüüri.  Veel on vaja voodipehmendust ja linu.
Tekikotid said nüüd küll eriti prostad. Overlock kukuks kangesti ära. Aga vot pole sellist asja ega võimalust kasutada.

Rääkides tervisest ja enesetundest, siis üldiselt on kõik tip-top. Vahepeal valutan natuke imelikult, iga päev lähevad juba viimased nädal aega jalad paiste. See on nii vastik, tunnen, et mu jalad kuumavad ja varbad on nagu üksteise vastu surutud sardellid, mis on tuimad ja paksud.Teen neile siis kausiga külma vanni ja viskan vannisoola ka sisse, mis on meresoola baasil tehtud. Kõlgutan jalgu selle sees, teinekord viskab Aigor ka paar jääkuubikut mulle sinna sisse, see on eriti mõnus :)
Eile suudsid jalad veel enne magama minekut ka teist korda paiste minna. Siis tegin ühe rätiku külma veega märjaks ja mässisin jalad sinna sisse. Jahutas veidi, tundsin kohe paremini ennast.

4 hernest kukkusid ka maha, asju ma maast iga kord üles korjata enam ei saa, Kõht jääb ette, isegi istuda on mõnes asendis väga ebamugav. Vähemalt olen viimastel öödel hästi maganud, pole isegi eriti pissipeatusi olnud. Taevalik! Täna hommikul lõi aga üle pika aja jälle krambi jalga. Võtangi täna veel viimase tableti, kus magneesiumi sees on, eks paistab, kuidas edasi läheb siis nende krampidega.

Porisen + veel midagi head

Minu pettumuseks kaotasime selle rinnapumba oksjoni. Ja ka järgmise hind on liiga kõrgeks juba muutunud.
Nüüd siis võtsime kolmanda ette, mis peaks lõppema eesti aja järgi homme hommikul poole seitsme ajal. No äkki seekord siis? Hakkan vaikselt juba lootust kaotama :(

Muidu rääkides, siis pidasin emaga väikse sõja täna telefonitsi maha. Ta küsis, kas panime voodi kokku ja kas me panime selle siis voodi ja musta kapi vahele. Seletasin siis, et ei, nii ei klapi mitte ja ka teleka kõrval ei ole selle koht. Otsustasime selle hoopis akna alla panna. Selle peale sain hirmsasti pragada, et ei seal see ei saa olla ja tehku me ikka nii ja naa ja väljanägemine ei loe midagi. Miks tuleb tema mulle seletama kuidas me oma tuba paigutama peame? Meil on ainult üks väike uberik tuba ja me püüame sellega nii hästi hakkama saada kui võimalik. Selle peale tuli õiendamine, et üldse võtsin ma selle lapse saamise 2 aastat liiga vara ette ja kui mul oleks kool läbi, siis oleksime me mõlemad normaalselt tööl ja ei peakski nii väikses korteris elama.
Mul ei ole sõnu lihtsalt. Ma tundsin ennast nii solvatuna aga ei öelnud midagi. Mis ma siis tegema oleksin pidanud? Kõik on praegu õige ja hästi kui välja arvata muidugi see, et kodu on meil tõepoolesttilluke. Kahekesi on siin paraks, eks me näe, kuidas beebiga koos olema hakkab. Tundub küll, et pisike inimene, mis ta ikka ruumi nii väga võtab, aga tema tavaari on ju palju.

Muidu käisime täna hommikul turult läbi ja ostsime kilo maasikaid ja lühikesi kurke. Olen neid terve päev nüüd manustanud pool kilo maasikaid läks alla nagu niuhti ja ka kurke ikka õige mitu tükki.
Üldse on mul viimasel ajal raskusi söömisega. Ei taha nagu väga süüa ja kui järsku kõht kole tühjaks läheb nosin esimesi ettejuhtuvaid asju, mis kätte saan :( Häbihäbi!

Tegelikult tahtsin hoopis veel tasuta beebinänni linke siia sokutada, et meelest ei läheks:

• http://www.aptaclub.ee/  - Lugesin, et Apta saadab registreerudes lapse esimeseks sünnipäevaks kingituse.
• http://www.hipp.ee/ - Iga registreerunud HiPP beebiklubi liige saab klubisse astumise puhul HiPP inforaamatu "Õige toit algusest peale" koos üllatuskingitusega, milleks on imikutele ja väikelastele mõeldud HiPP pudipõll (ökopuuvillast). Kingituse saadame hiljemalt 45 päeva jooksul liitumishetkest. Hiljemalt 60 päeva jooksul liitmisest, kuid mitte enne kui teie laps on saanud 4 kuuseks, saadame teile HiPP näidispüree ja lusika. 
  
  Kindlasti kavatsen neid pakkumisi ära kasutada ja registreerin ka enda beebi ära :)

Tasuta asjad on parimad :D

Lisaks sellele, et Tallinna linn kõigile sünnitajatele beebipaki annab, teeb ka üks voodipesude ja tarvete firma hetkel toredat kampaaniat, alates 2012. aastast sündinud lapsed saavad sünnitusmajast kaasa omale tasuta teki ja padja. Ja mis ma nüüd veel leidsin: http://beebipakk.apteek1.ee/

Apteek1 jagab tasuta näidistoodetega beebipakke 2011 ja 2012 sündinud beebidele. (Hiljem netis ringi tuulates selgus, et see apteek on sellist kampaaniat teinud juba õige mitu aastat, paki sisu erineb lihtsalt aasta-aastalt)
Kindlasti kasutan seda võimalust ära ja täidan paki taotlusvormi peale meie pisi sündi.

Beebipaki sisu on järgmine (kuigi kirjas on, et võib erineda):

• Pampers Premium mähkmed -  tootenäidised ja infovoldik:
  Väga tore, sest mähkmed on ikka päris hinnalised. Just eile õhtul ohkasin, et see sittumine läheb meile kalliks maksma :D Vabandan väljenduse pärast.
• Tena Lady hügieenisidemed ja aluslina - tootenäidis
  Need võiks küll natukene varem kätte saada, mitte et lähen lapse sünnitunnistusega alles sinna. Noh, oleneb muidugi kaua ma veritsen pärast ja kui palju. Aluslina kulub aga beebile igastahes ära kindlasti.
• Maria rinnapadjad - tootenäidis ja infovoldik
  Samuti tore asi. Olen küll terve karbitäie ühekordseid rinnapatju juba valmis varunud, kuid usun, et need lähevad kõik ära.
• Probiotics -ratiopharm pulber - tootenäidis
  See on siis mis? Mille jaoks? - Sain küsimusele vastuse täna kõikvõimsale internetile. Järgnev pulber on kõhuhädade vastu hea.
• Ajakiri "Pere ja Kodu"
  Natuke mõnusat lugemist kulub alati ära :)
• Apteek1 marliside ja vatt
  Alati kuluvad apteegisahtlisse ära.
• Johnson Baby raamat
  Ilmselt reklaam..
• Johnson Baby salvrätikud - tootenäidis
  Niisked? Sobib
• Johnson Baby pesugeel - tootenäidis
  Ei tea, kui palju seda kasutama hakkaksime, kuid näidise võib ikka üle vaadata.
• Johnson Baby shampoon - tootenäidis
  Ei ole ilmselt ka nii pea veel vajalik
• Johnson Baby kreem - tootenäidis
  Vot see võib juba asjalikum olla
• Ladee Pregna vitamiinide - tootenäidis
  No selle võiks küll enne sünnitust ju kätte saada?!
• Decubal kreemi - tootenäidis
  Jällegi - mis see on? Vastuse leidsin jälle internetist. Lihtsalt nahka rahustav ja niisutav kreem, mida võib juba vastsündinule peale määrida.
• Humer hüpertooniline merevesi - tootenäidis
  Humer on selline hea asi, mis oma säilivusaega  tegelikult ületada ei tohiks. Ja tugeva nohu korral on see super abivahend.

Nagu lubatud, panimegi meie beebi voodi nädalavahetusel kokku. Tegelikult nägi see suures osas niimoodi välja, et mina istusin ja vaatasin ja Aigor ehitas. Vahepeal käisin siit-sealt kinni hoidmas ja ulatasin juppe. Tegin talle rõõmuks jäätisekokteili ka vahepeal :)
Voodi sai kokku ja oh jummel, kui suur see ikka on. No ma ei tea kohe, see oli ikka päris šokeeriv. Tõstsime siis pühapäeva hommikul mööblit pisut ümber ja lükkasime selle hiiglasliku kombivoodi laiuti vastu akna äärt. Nii jätab ta tuppa pisut rohkem ruumi ja on visuaalselt väiksem. Kuidas aga beebi sellesse päikesepaistesse suhtub, mis talle aknast silma piiluma hakkab, ei tea.. Eks paistab, loodame, et talle meeldib ja sobib, sest kuhugi mujale seda voodit ka liigutada ei anna. Väga hea on selle voodi juures see, et sahtlid on korralikud ja mahukad. Tõstisin kohe kõik beebiriided ja asjad, mis varem nurgas kilekottides vedelesid, suuruste järgi sahtlitesse. Esimeses sahtlis on kõige pisemad riided, teises pisut suuremad ja kolmandas muu beebinodi. Ka voodi all on üks mõnus suur sahtel ja praegu kui voodi põhi on kõrgel mahub ka sinna vahele midagi toppida. Otsustasime sinna mähkusid varuma hakata. Ja alla sahtlisse plaanin esialgu panna seda kraami, mis meil kapiotsas oma kohta ootab. Nende seas on ka beebile ostetud lambanahk.

Ajasime nädalavahetusel ka natuke asju ja käisime emaga elioni esinduses. Tegime meie lepingu ümber - nüüd on see Aigori nimel ja meil on ka 5 korda kiirem internet nüüd :) Ka Eesti Energia lepingut käisid Aigor ja minu isa eile ümber tegemas. Niisiis, on kõik nüüd meie nimel, vaid kommunaalide peal on kirjas minu isa nimi.

See nädal oleme usinalt ka perekooli loengutes käinud. Tugiisiku loeng oli väga tore ja hariv, sain mõnusat mudimist ja katsumist tunda. Teisipäeval käisime kuulamas sünnitusmaja tutvustust ja sealt tekkis ka järgmine tähtis küsimus, millele me siiani pole erilist tähelepanu pööranud - millist tuba kosumiseks tahta? Variandid on tavatuba, kus on 2-3 emmet oma beebidega koos, ema-lapse tuba või peretuba. Aigor andis mulle vabad käed ja teatas, et mina pean otsustama. Nüüd eile siis pakkusin talle ja ütlesin, et ta peab ka ikka sõna sekka ütlema, et kuidas tema tahaks. Mina ise mõtlen, et ema-lapse tuba oleks ehk kõige mõistlikum. Aga kui Aigor tahab ja raatsib, siis olen ka kahe käega peretoa poolt. Mõlemal juhul saab ta meie juures ju nii palju olla kui võimalik ja ma arvan, et see kuluks alguses ära, sest nagunii ei kavatse ta puhkust võtta ega meiega kodus enam päevad läbi olla. Eile käisin tehnokontrollis ämmaemanda juures ja täna lähen jälle Pelgusse loengut kuulama, seekord üksinda. Kuna see on nii emasel ajal ja pigem minule suunatud, siis ei pea ma isegi vajalikuks, et Aigor mul seal kätt hoiaks. Küll aga peab ta järgminenädal olema nagu 5 kopikat kohal loengus, sest siis on juttu lapse hoidmisest ja hooldamisest, milles oleme mõlemad võhikud.

Tehnokontrolli tulemused:
Rasedust 36+4 (või 5)
KÜ 101 cm
EPK 35 cm
Kaal 76,4 kg (esimene rasedusaegne kaalumine arsti juures andis tulemuse 64,8 kg, seega selle arvestuse järgi on kaalu juures tänaseks 11,6 kg)
Uriiniproov korras nagu ikka ja vereproovist selgus, et hemoglobiin on madalam kui peaks. Näitaja oli 109, peaks aga olema vähemalt 111. Kirjutati mulle rauatabletid välja ja nüüd pean ainult need välja ostma ja 2 korda päevas krõbistama hakkama.

Beebi on peaseisus, kuid pea fikseerunud ei ole.
Järgmise visiidi ajaks sai 13. august, mil rasedust on juba 39+2(/3). Ultrahelisse saab 6. augustil ehk täpselt nädal varem.

Eile vaatasime ka rinnapumpasid, sest seda jubinat on meil kindlasti vaja. Kavatsen ju sügisel ikka natuke koolis ka käia ja kui ma Aigori lapsega üksi koju jätan mõneks tunniks peab toiduvaru olemas olema. Lisaks, kui peaks tekkima piimapais, siis tuleb kindlasti välja pumbata liigne piim, et rinnad põletikuliseks ei muutuks. Vaatasime siis ebayst mingisuguse pumba välja ja osaleme oksjonil, mis lõppeb täna õhtul. Loodame selle võita :) Poes vaatasin, et oli parasjagu kampaania Aventi rinnapumbale, mille sai 39€ eest. Selle, mille ebayst välja vaatasime saaks praeguse hetkega (hind pole veel lõplik) umbes 11€ eest. Hinnavahe on seega rohkem ligi neljakordne ja tasub see väljamaalt tellimine igal juhul ära.

Pilti ka:

Kaks pisikest jalga! :))

Olen nii elevil!
Käisin just duši all ja kõhubeebi hakkas siplema. Olen üldse tähendanud, et talle vist meeldib, kui ma vees sulistamas käin, sest alati kas selle ajal või peale seda hakkab ta end liigutama.
Niisiis, seekord kreemitasin oma armilise kõtu ära (aiai kui valus on sealt alt poolt, kus on just värsked armid :() ja tips hakkas vaikselt jälle trallima. Seisin pesu väel peegli ees ja järsku nägin, et kõhul paistab 2 pisikest muhku, mis liiguvad. Üks vasakul pool külje peal ja teine pigem keskel nabast üleval. Oleks ma vaid jõudnud seda kuidagi jäädvustada. Jõle kift vaatepilt :)

Täna 36+0

Päeval võtsin kätte ja kiskusin lamamistoolilt katte maha ja pesin kogu kupatuse ära, eraldi lamamistooli raami ja ka selle katte. Viimane oli küll eriti rokane ja mitte mingil juhul ei oleks tahtnud oma uhiuut ja ilusat pehme roosa nahaga beebit sinna panna. Panin pesugeeli ja lasin kattel liguneda. Pidin vett 2 korda vahetama, see oli ikka paras solgivesi, mille kausist välja viskasin. Ja lõpuks tegin veel 2 loputusvett ka. Aga läks isegi päris puhtaks, ainult kulunud on. Nüüd mõtlen, et äkki ei teegi sellele uut katet vaid õmblen lihtsalt tagasi raami külge (pidin natuke lõhkuma seda, et saaks maha võtta). Eks paistab, vaatab :)

Halgakott?!

Mul oli üleeile sünnipäev.. Mis tähendab, et meie beebi tähtajani on jäänud kõigest kuu aega!
Arvan, et nüüd lähipäevil oleks mõistlik kokku pakkida haiglakott, et kui pisi varem peaks tahtma tulla, siis olen selleks valmis. Mina ise pidin ju tegelikult sündima 1. augustil, tulin aga mõne nädala varem - 17. juulil. Loodan, et olen emaga ühte tõugu ja meie beebi on ka minusse, sest üle tähtaja ei tahaks küll punnkõht olla. Ja muidugi oleks ju kena, kui saaks kerge ja kiire sünnituse. Minu emal märgiti sünnituse ajaks kõigest 3 tundi, mis on esmasünnitaja jaoks turbokas :D

Aga mida pakkida halgakotti kaasa? Saan aru, et Pelgus saab endale korraliku saunalina ja endalemingit suurt rätikut ilmselt kaasa vedama ei pea. Peaksid olemas olema ka vahetusriided koju minekuks, beebile kojutoomiseks riided.. Paljud räägivad, etr võtavad kaasa 2 komplekti riideid, ühed suuruses 50 ja teised 56, sest kunagi ei tea täpselt kui suur laps tuleb. Mõni upub nr 56 sisse, teisel ei anna nr 50 üldse selga ja tulebki nr 56 kandmisega alustada. Pean ilmselt sama strateegiat kasutama, sest mul pole õrna aimu ka kui suurt beebit oodata on. Mina ise olin pisike tüdruk: 3,2 kg ja 50 cm. Aigorist mul andmed puuduvad.
Siis peaks kaasas olema veepudel, mille ostsime juba ette ära. Igasugused isiklikud hügieenitarbed, sussid ka äkki? Nii palju kui seal liikuda. Natuke midagi näksimist võib-olla kotti panna, mõni müslibatoon vms. Rinnapadjad kuluksid ilmselt ka ära, et koju minnes rinnahoidjat kaitsta. Palju ma seal seda rinnahoidjat ikka kannan? Kui haigla hilbud seljas, siis pole nendest kahju ka, kui sinna peale midagi läheb, enda riiet aga rikkuda ei tahaks.

Muus asjus, et vahepeal saarte peal puhkamas olles käisime läbi ka mõnest kaltsukast, sain jälle mõne kena hilbu beebile. Lisaks oli Aigori tädi paar asja Soomest ostnud ja tema enda õmmeldud täiesti tutikad beebiasjad andis meile ka kaasa. Lubasin, et kui midagi täitsa kasutamata jääb, siis saab tagasi, ei osanud seal praakida neid, sest kõik olid ju korralikud ja ma ei tea ise ka täpselt, kui palju, milliseid ja mis suuruses riideid vaja läheb. Ta lubas valmis nikerdada ka voodipesud ja -pehmenduse. Järgmine nädal pean kangad talle andma, kui Tallinnasse tuleb. Loodame siis nobedate näppude peale :P

Oma beebi-kohe-varsti-tuleb ettevalmistusi alustasin sellega, et pesin eile kõik kasutatult saadud pisikesed hilbud Sipsiku pesupulbriga läbi. (Mänguasjad pesin lasteseebiga) Täna nikerdasin õige mitu tundi jälle nende kallal - triikisin kõik ära. Uhh, ilmselt jääb see esimeseks ja viimaseks korraks, kui niimoodi neid sirgeks ajan. Ja teate mis, paljud riided näevad oluliselt paremad välja, kui nad triigitud on. Üks tudukombe, mida ennist nartsuks pidasin ja mõtlesin, et sellega oleks paras põrandat pesta näeb nüüd täitsa viisiline välja (kuigi selle värvuse fänn pole ma endiselt). Nädalavahetusel paneme voodi kokku ja siis saab tema asjad nurgas olevatest kilekottidest välja võtta ja ilusti sahtlitesse ära panna :)

Asendusämmaemand ja perekool

Eelmise nädala lõpus oli mul järjekordne ämmaemanda visiit. Seekord pidi mind vastu võtma ämmaemand, kes minu oma asendas. Visiit oli minu jaoks üsna pettumus. Ma sain uksest sisse alles 15 min peale minu aega. Enne visiiti käisin verd andmas ja pidin selle jaoks söömata-joomata olema. Huhh, kui vastik see oli, sest ma olen ju selline lähker tavaliselt, et joon ikka korralikult. Ja hommikust söön ka alati ikka. Seekord ei saanud ja peale vere andmist nosisin kiirelt sisse 2 näkileiba ja kitkati šokolaadi, lisaks veel muidugi praktiliselt terve pudeli vett (0,5 l). Kaal näitas siis tänu sellele ilusaid numbreid ja eelmise korraga võrreldes oli kaaluiive -0,2 kg.
Sain sellelt ämmaemandalt ka tõendi hambaravihüvitise jaoks (et jah, ma olen tõesti rase) ja ka viimase ultraheli aja. Selle viimasega on natuke kehvasti, sest esimene vaba aeg oli alles augustis. Niiet kui ma siis veel ühes tükis olen, siis 6. augustil saab veel beebit selle aparaadiga vaadata. Siis on nädalaid 38+2 (või 3).
Pettumus seisnes aga selles, et pidin 15 min üle aja ootama esiteks, teiseks ei viitsinud ämmaemand minuga üldse tegeleda. Ma ei huvitanud teda üldse, ta ei mõõtnud isegi kõhuümbermõõtu ega EPK'd. Hiljem kui rasedakaarti vaatasin, siis nägin, et ta oli oma suva järgi sinna need eelnevatest mõõtudest lihtsalt 1cm võrra suuremaks kirjutanud. Hea, et beebi südantki kuulas.

Sama päeva õhtul käisime Aigoriga esimest perekooli loengut kuulamas. Teemaks "Sünnitus". Sai ikka ühtteist teada, ma pole ju mingit väga suurt eeltööd ega lugemist teinud eelnevalt ja kõik on minu jaoks väga uus. Järgmised loengud ootavad meid ülejärgmisel nädalal ja siis läheme ka sünnitusmajaga tutvuma. Siis on ka järgmine ämmaemanda aeg ja saan vereanalüüsi tulemused teada.

Kõhubeebi on aga väga aktiivne. Kogu aeg sehkendab midagi teha, nügib, togib ja luksub ka veel pealekauba. Luksumist olen enamasti tundnud tugevamalt vasaku külje peal. Seal peaks siis selg olema. ja seal üleval pool ääres on alati ka mingi kumeram tugev asi. Oleme jõudnud arusaamale, et seal on tema pepu ja jalad on tal tavaliselt parema kõhu poole peal üleval. Beebs peaks peaseisus olema ja teeb mulle juba haiget ka. Vahepeal surub ta päris korralikult põiele, niiet pissihäda on kiire tekkima. Ja lisaks sellele meeldib talle nende närvidega mängida, mis mul seal all on. See on päris valus, niiet võtab valust lausa kiljatama.

Jalakrambid on ka jälle aktuaalsed. Ei tea, mis mul häda on, aga paar viimast ööd on krambid jälle kallal käinud ja täna öösel ründasid mind lausa 3 krampi. Esimesest säärekrambist sain üle kiirelt, tundsin, et hakkab kramp tulema ja viskasin jalad ruttu üle voodi ääre vastu maad. See läks üle, huh. Järgmine tuli mõne tunni pärast, lootsin jälle, et suudan end päästa, kuid oli juba hilja ja karjusin valust.  Aigor ehmatas end üles ja kukkus mu jalga mudima kuni kramp taandus. Teise krambi ajal kiunusin voodis valust, et ta mind aitaks, sest nii valus oli. Mõlemad jalad said oma krambid kätte täna öösel. Hommikulgi olid lihased veel krampidest hellad. Jube. Söön küll veel magneesiumi ja joon vett ka ikka, aga ikka tuleb neid ette. Ja need on ju nii paganama valusad, et võtab hinge kinni :((

Inventuur

Tegin enda ostetud beebiasjades inventuuri ja vaatasin, mida kui palju on. (Ka ema on mõned asjad ostnud, niiet tegelikult on asju pisut rohkem.)

Uuena ostetud asjad:

Enamus pärinevad H&M'ist: sokikesed, 4 bodit (suuruses 62 ja 68), püksid (nr 62). Kaks bodit Stockmannist (suurused 56 ja 68).

Ja kõik, mis kirbuturult ja kaltsukatest ostnud olen:

 Asjad suuruses 50. See Puhhiga pisike bodi näeb välja nagu oleks uhiuus (Paavli kaltsukas ja hinnaks 1€) ning ka traksipüksidki on nagu uued (Riidepuu; hind 3€)

 Asjad suuruses 56. See rohutirtsuga bodi on eriti vahva ja tundub nagu oleks uhiuus. Leidsin selle kaltsukast nimega Riidepuu ja maksis 1,50€

 Asjad suuruses 62 (mida mul on ühtlasi ka kõige rohkem nagu näha). Lemmikud siit on pidike cupcakes'idega bodi, mis on lihtsalt meeletult armas (Humana; hind 1€) ja kõige peallmine tudukombe, millel on aktiivsed pandakarud :) (Paavli kaltsukas, hind 0,50€)

 Asjad suuruses 68. Nende seas on ühtlasi ka ainukesed sipupüksid, mille ise ostnud olen. Neid on kusjuures poodides üldse kuidagi vähe näha. Seda vähem on neid kaltsukates ka. Need sain aga Pirita kultuurimajas toimunud lasteasjade kirbuturult. Maksin nende eest 0,10€. Enamus nendest asjadest pärinevadki sealt. Tudukombed 0,10/tk ja kott-kombe 3€. Bodi leidsin Humanast 1€ eest.

Mütsid, sokid, papud (mis kõik pärinevad kirbuturult. Rohelise mütsikese sain tasuta, ülejäänud asjade eest maksin oma mäletamist mööda 0,10€/tk) ja muidugi need üliarmsad mänguasjad, mida ma lihtsalt ei suutnud poodi jätta. Pärinevad Paavli kaltsukast ja maksid mõlemad 1€. Nad on pehmed, nunnud ja kõrisevad :)